esmaspäev, 24. märts 2014

Kolmas samm: Hirm ja valu


Millegist lahti laskmine ning kellegist eemaldumine tekitab meis hirmu ning valu. Hirmu tunneme uue ees, sest kaotada midagi, mis oli meile nii tuttav tundub hirmutav. Kaotusest tekib meie sisse valu, mis hiljem lahustub vabanemiseks ning õnneks.

Pea meeles- sa ei pea kõigest lahti laskma, vaid sellest tasemest, millest oled välja kasvanud. Uuele tasemele astumine annab sulle uue võimaluse oma unistuste loomiseks ning potensiaali kasutamiseks.
Näide elust. Järgmisse klassi liikudes ei lõpeta sa haridusteed vaid see on tegelikult sinu jaoks preemia pingutuste eest.

Valu

Valu- mis teile meenub esimesena, kui seda sõna kuulete? Lööb teile pähe vaimne, hingeline või füüsiline valu? Valu, millel on väga palju erinevaid liike ei olegi tegelikult nii valusalt hirmutav, kui tunduda võib. Valu teeb meid tugevamaks ning annab võimaluse õppida sellega toime tulema. Kui meil pea valutab siis haarame kohe valuvaigisti. Kui meil valutab hing siis mis on meie valuvaigistiks? Kas valu on vaja vaigistada või lasta sellel olla ning lahustuda ise õigel ajal? Ma ei tea neid vastuseid, sest minu valulävi on väike, füüsilise valu korral haaran kohe valuvaigisti ning hingeliseks valuks on mul oma rituaalid.

Mul on valuga kummaline suhe. Ma tundsin kunagi valu nii, et mul jäigi hing kinni, mitte vaid mu sees vaimselt, vaid füüsiliselt. Ma suutsin valu kogeda nii, et nutsin end hingetuks. Need hetked on mul väga selgelt meeles. Kogesin isegi väga tugevaid närvivapustuse taolisi hetki oma nooruses. See kõik on nüüdseks seljataga ning nüüd oskan valust läbi vaadata. Ma tunnetan, kui inimesed mulle haiget teevad ning mul on kahju neil hetkedel. Kuid mu mõte hakkab ja tunne hakkab kohe jooksma teisele teele- miks selline valu minu ellu tuli, kas see on tahtlik või tahtmatu valu, mida ma õpin sellest valust. Oluline on valu hetkedel endale meelde tuletada oma väärtust. Tea, et kellegi sõnad või teod, mis teevad haiget ei tee sind vähem väärtuslikumaks. Sina oled sina, oma teljel, täpselt nii väärtuslikuna, kui sa siia ilma tulid.

Kas teate, et on olemas haruldane haigus CIPA. See on haigus, kus inimesed ei tunne valu. Nad ei ole valust teadlikud ning neil puudub võime seda tunda- nii vaimselt, kui füüsiliselt. Nii seavad inimesed end pidevalt ohtu. Seega peaks me isegi olema tänulikud valule? Kuigi see kõlab kummaliselt siis jah!

Valu toob muutuse. Pea meeles, et meie sees on miski, mis ei murdu eal. Kas sulle ei tundu, et oma elule järgi mõeldes märkad, et sa oled elanud läbi väga-väga palju asju ning sa oled ikka elus. Võibolla on sul halbu mälestusi ning sees armilisi arme, kuid sa oled elus! Tegelikult oled isegi tugevamaks saanud- seda on valu teinud. Oleme tänulikud valule!

Hirm

Peamiseks põhjuseks, miks inimesed ei julge oma muutusi elus teha on just hirm. Hirmul on nii tugev võim, et ta suudab meid teha isegi liikumatuks. Kas olete tundnud elus olukordi, kus te kangestute hirmust? Süda peksleb ning hingamine kiireneb. Me tunneme hirmu väga paljude ja erinevate asjade ees elus. Hirm nagu ka valu on tegelikult vajalik, kuigi meil on seda raske mõista. Kui me ei tunneks hirmu siis kuidas suudaksime tunnetada ohtu?

Heal hirmul ning halval hirmul on vaja vahet teha. Üks hirm on vajalik, teine ei ole. Hea hirm hoiatab. Halb hirm takistab elamast. Ma olen hirmudega terve elu silmitsi seisnud, pigem nende ebavajalike hirmudega. Otsused, mis on tehtud liiga hilja kartes tulemust. Valikud, mis on jäänud hirmu tõttu tegemata. Ja see suurim hirm- hirm, et mind ei armastata.

Kui sa otsustad oma elu muuta siis hirm on see peamine tunne, millest saab sinu uus kaaslane sellel teel. Isegi, kui tunned, et teed edusamme tõmbab hirm sind vahel ikka jalust nõrgaks. Pea meeles, et iga muutusega kaasneb hirm. Hirmu tekitab vanast loobumine- äkki uus pole sama hea või on veel parem. Äkki ma hakkan kahetsema või tahan tagasi vana? ÄKKI, AGA, HIRM- need on suured sõbrad, mis kahjuks takistavad sul ja mul elamast. Me saame alati endale need kolm sõna välja mõelda ning nende sõnade järgi veel palju erinevaid sõnu. Kuid kas see on vajalik? Kas sa tahad elada terve elu kartes proovida uut või võtta ette muutusi?

Ma otsustasin mõni aeg tagasi, et ma ületan oma hirmu ning võtan ette suurima sammu, et hirmudest vabaks saada. Lähen üksi reisima. Muidugi ka minu peas on sada mõtet- kui, äkki, aga ja kõik muu huvitav sinna järgi. Ma ei ole ainus, kes kardab. Aga ma ei taha enam karta! Nagu ma keeldun uskumast, et me ei ole võimelised millekski enamaks siis ma keeldun ka hirmu tundmast! Tahan elada hirmudeta ning soovin, et ka sina seda tahaksid!

Ainus, mis sellel teel sul on vaja halbade hirmude ning ebavajaliku v!aluga teha- vabastada! Lase neil minna nagu oled lasknud minna suhetel, mis enam ei toimi. Neid ei ole sulle vaja! Hea hirm ning vajalik valu, nendega on vaja leida lihtsalt omapärane sõprus ning õppida koos hakkama saada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar