Midagi hingele

Kalli inimese jaoks on alati võimalik leida aega. Kõige muu jaoks on aga alati võimalik leida vabandusi.







Selleks, et otsida heinakuhjast nõela peab olema heinakuhi.

 Vahel on vaja loobuda, et lasta oma ellu uus peatükk.

__________________________________________________________________________________

Telegram: Kuidas tulla toime väljakutsetega, mis elu meile saadab

 
”Vaadeldes inimesi ning tehes sealjuures ka sisekaemuslikku tööd iseendaga, olen jõudnud punkti, kus sooviksin lähtuvalt enda ja teiste inimeste kogemustest anda mõningaid juhiseid, kuidas tulla toime erinevate väljakutsetega, mis elu meile saadab,” kirjutab Anna Kuuskmann blogis Astraalrännak hingedefineerijate maailma.

Kõik õppetunnid on vajalikud
Igasugused raskused, mis meile ette tulevad, on selleks, et me nendest õpiksime. Raskused tulevad kas n-ö tellimise näol, kui soovime mõnda muutust enda ellu või tulevad nad selleks, et meid testida. Inimene saab alati nii suure koguse raskust ja kannatusi, kui tal parasjagu vaja on. Veelgi enam, arvestades seda, et me ise loome enda reaalsust läbi enda ellu suhtumise, loob selle koorma igaüks endale ise. Isegi, kui visualiseerime oma ellu positiivset muutust, võib meid tabada raske õppetund, et õpiksime väärtustama olemasolevat situatsiooni, ilma muutust tahtmata.
Paraku on nii, et inimestel on kombeks ”sündmuskohalt” põgeneda, alati tundub kuskil mujal olemine palju parem ning lohutame ennast pidevalt sellega, et kui mingi asjaolu muutub, siis muutume ka ise. Tegelikult algab kõik meist endist – muutes enda hoiakut, muutub ka meid ümbritsev reaalsus. Kõiksugused erinevad raskused on vajalikud selleks, et avaksime oma silmad. Nii kaua, kui me ei pinguta ning ei tee tööd iseendaga, siis ei muutu ka midagi.
Uskumatul kombel leidub kõiges midagi positiivset. Ja igasugused õppetunnid, mis meie teele tulevad, on meie edasise arengu jaoks hädavajalikud. Loomulikult on kõigil õigus õppetunnid eemale lükata, leides lohutust ja abi muul moel, kuid varem või hiljem tuleb seesama õppetund tagasi. See ei pruugi tulla samas kontekstis, aga tulemata see ei jää.

Igaüks on ainulaadne, austa seda
Rääkides väljakutsetest inimestevahelistes suhetes, on oluline mõista, et igaüks on väga ainulaadne ning omab vastavalt isiklikule arengutasemele ning kogemustele enda seisukohta ning teisele oma arvamuse ja vaadete peale surumine on vale. Iga inimene omab mingit informatsiooni, mida meie ei tea ning keerulistelt inimestelt ning nendega seonduvatest konfliktidest võiksime me saada kasuliku õppetunni, kui paneme end korra teise olukorda.
Õppides tundma erinevaid inimesi ning erinevaid hoiakuid, suurendame enda teadmistepagasit, mis aitab meid meie endi arengus edasi. Tegelikult iga asi, mis meid teiste puhul ärritab, on märk sellest, et probleem on meis endis – vastas seisev inimene on vaid peegeldaja. Teiste paha tuju on teiste oma, meie ei tohiks lasta end sellest mõjutada ega seda kuidagi isiklikult võtta. Selle asemel, et teisi inimesi pidevalt kritiseerida, võiks mõelda, miks see teise inimese mingi omadus meid ärritab. Kui juhtuvad kokku inimesed, kes teadlikult oskavad ennast analüüsida, ei saa tekkida mingeid lahkhelisid – alles siis saavad inimesed olla üksteisele päriselt toeks. Mitte toeks, et leevendada raskusi, vaid toeks isiklikul vaimsel arengul.
Igaüks omab pagasit, mis sisaldab uskumusi ning õppetunde, mis on teda elus edasi viinud või tagasi hoidnud ning just selsamal põhjusel ei tohiks kellegi karikat hakata tühjendama. Inimesed otsivad abi ja leevendust, aga mõelgem nüüd – kui leevendada miskit moodi nende olukorda, kas nad siis õpivad sellest olukorrast ise välja tulema? Mida varem peavad inimesed ise hakkama saama, seda paremini saavad nad edasiste situatsioonidega ise hakkama.
Sama suhtumist tuleks arvestada ka laste kasvatamisel. Mida enam laps loodab iseendale ning mitte välistele mõjutustele, seda iseseisvam ja edukam ta on. Loomulikult, lapsevanemad peavad toetama oma lapsi, aga areng ei ole kunagi kerge, seega laskem lastel läbi põdeda erinevaid olukordi ning mitte leevendada igat emotsiooni, mis nende poolt tuleb.
Samas tuleb raskustes inimeste suhtes siiski olla hoolitsev, sest ei saa eeldada, et kõik inimesed oma raskustest õpivad. Paljud inimesed on läinud oma mõttemallidega väga tumedatesse paikadesse ja näevad lahendusi vaid suitsiidi näol. Sellised inimesed on pimestatud oma tundmustest ning nendega suheldes tuleb olla ettevaatlik. Me võime näidata suunda, kuid muu ei ole meie võimuses. Keegi teine ei saa nende mõtlemist muuta, see peab tulema enda seest, sest igaüks loob enda reaalsust ise. Igal inimene vastutab enda elu eest ise.

Ole ise oma reaalsuse arhitekt
Pealtnäha positiivsed ja muutuseks küpsed inimesed võivad kogeda enneolematut frustratsiooni, kui mitte miski ei lähe nii, nagu ideaalis võiks minna. Iga kord, kui me oleme midagi uut õppinud, antakse meile test, mingisugune väljakutse, mille põhjal selgub, kui hästi me ikka uue info omandasime. Väga võrreldav koolisüsteemiga – me õpime ning hiljem meie teadmisi kontrollitakse. Täpselt samal viisil toimub ka elu.
Kui me mõtleme, et kõik on nii halb, siis me saame vastavalt õpitavale juurde halba, et väärtustada eelnenut, mis ei pruugigi enam nii negatiivne tunduda. Võime saada ka midagi head, mis näitab, et kõik ei olnudki halb. Kui me õpime ükskord ära tundma iga elus ette tulevat olukorda kui õppetundi ning võimalust midagi parandada, siis ei tundu maailm enam nii kõleda paigana.
Kui me oleme valmis, siis tuleb meie valmisoleku kontrollimiseks ette palju tõkkeid ja me peaksime nad rõõmuga vastu võtma. Kui me suudame kõik raskused hoolimata ebameeldivatest asjaoludest ületada, oleme me saavutanud vabaduse. Sellisel viisil saab ümber programmeerida kogu enda mõtlemist ning võtta kõiki takistusi kui õnnistusi ning arengukohti. Sel hetkel, kui raskused meid enam ei häiri, oleme me piiranguteta ning sõltumatult vabad.
Suur osa meiega toimuvast, tuleneb meie endi suhtumisest ja vibratsioonist. Õigupoolest võiks öelda, et me saame siin elus kõike, mida me tahame ja alles siis, kui me seda endale teadvustame, saame me elu maksimaalselt ära kasutada – olla ise oma reaalsuse arhitektideks.

__________________________________________________________________________________

Telegram: Erki Kaikkonen: On aeg ärgata kollektiivsest unenäost, II osa

“Meil on uskumus, et kõik see, mida me ei tea ja ei mõista, ei saa ka eksisteerida. Seda fenomeni nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks. Meil on raske leppida sellega, et võib olla, et meie senine arusaamine ei olegi adekvaatne. Kuid kui vaadata ajalooliselt inimese mõistmist ja arusaama elust ning eksistentsist, siis näeme pidevalt enesestmõistetavaid uskumusi, mis on mõnes ajahetkes sedavõrd jagatud uskumused, et keegi ei kahtlegi neis. See, kes julgeb, satub tugeva kriitika või lausa repressioonide ehk sotsiaalse tõrjutuse osaliseks,“ kirjutas Erki Kaikkonen.

Nii on meie reaalsus kollektiivselt üleval hoitav ja loodav unenägu. Ja kellel on julgust ja oskust vaadata, ei ole küsimustki, kas see jagatud kollektiivne unenägu või elu varjutav katteloor on manipuleeritav või mõjutatav. Sest neile, kes soovivad näha, on sotsiaal- kui ka kommunikatsiooniteaduste kaudu nähtav, kuidas see on võimalik. Pigem on küsimus, kes on need inimgrupid, kelle huvides see kollektiivne jutuvestmine toimub. Jutuvestmine, millesse me kõik kaasa haaratud oleme ja milles meile kõigile rollidki välja on jagatud sellest alates, kui siia suurde mängu sündisime ja meid vastavalt kultuurilisele kontekstile rääkima ja käituma kutsuti. Ning juhendati sedagi, milliseid tähendusi, millele ja kuidas omistada.

Miks seda nii raske näha on ja isegi selle võimalikkust raske kaaluda?
Sest me samastame end selle kollektiivse kultuurilise mängu rollidega (Nagu Valdur Mikita tõdeb, istub see kultuuriväli meile vaikivalt pähe) ja oleme sügavalt kiindunud oma rolli ja tähendusse selles mängus. Kardame, sest iga muutus on organismile ja seetõttu ka inimesele kriis. See on kriis, kus tuleb ümber hinnata kaardi usaldusväärsus ja luua enesele uus kaart, mis vastab enam tegelikkusele.
Tuleb ümber vaadata viis kuidas ehk milliste strateegiate kaudu me oma vajadusi rahuldame. Sest just läbi nende oleme me kõik selle suure kollektiivse unenäoga seotud. Oma vajaduste rahuldamise seotuse kaudu kultuurimängus nähtavate võimalustega. Me oleme kiindunud kindlatesse strateegiatesse oma vajaduste rahuldamisel. Sest meil ei ole oma uskumuste tõttu võimalik näha teisi võimalusi. Meie vajadused ei ole tegelikult kunagi seotud ühegi konkreetse strateegiaga.
Elu on külluslik, pakkudes lõpututel viisidel kõike, mida vajame. Kuid meie lepime väga kitsa nivooga – lepime vaikimisi ja märkamatult sünnist saati kellegi teise poolt pandud piiridega selle asemel, et õppida neid piire tundma ja muutma, mitte võitluse ja vastandumise kaudu, vaid teadlikkusest tuleneva mõistmise ja kaastunde kaudu kaasmängijatesse. Meil ei õnnestu midagi muuta, kui me teistest ei hooli. Sest nende hirmud hoiavad seda pseudotegelikkust kiivalt koos.

Subkultuurid kui kultuuri muutuse agendid, kuid kelle teenistuses?
Teatud mõttes püüabki neid piire avastada ja nihutada iga probleeme tekitav teismeliste põlvkond oma eakaaslastega samastumise ja iseseisvumise perioodil. Selle ilminguks on kultuuri peavoolust erinev subkultuuride fenomen. Kuid globaalse meediatööstuse kaudu harjutatakse kasvavat inimolendit meediat tarbima ja vastavalt tema eakohastele vajadustele söödetakse talle ette õng maitsva söödaassortiiga.
Vähe on neid subkultuurivoole, mis oleksid vabad sellest manipulatsioonist. Enamasti on tegu nende subkultuuridega, mis ühiskonnale selle teatud arengufaasides või siis tervikuna vähe nähtavad on. Nii on sotsiaalsesse ellu lülituva noore inimindiviidi elujõud, teotahe ja unistused mõjutatud tema silme ette maalitavatest subkultuursetest moevooludest, mis rahuldavad tema vajadust uudsuse ja eristumise järele ning teisalt ka samastumise järele.
Ja ongi konks alla neelatud. Koos sellega tuleb maailmapilt, väärtussüsteem ja viis tõlgendada kollektiivset unenägu, ning unistused, mida peetakse enese omaks. Nii võetakse vastu väljapoolt pakutav roll koos rollikäitumisega ja näiline koht, soovist olla keegi, soovist olla vastu võetud.

Kas elu ja hariduse mõte on saada kellekski või oled sa keegi juba algusest peale?
Üks suurim illusioon, millesse sünnime, on see, et me justkui peaksime kellekski saama. Kas sa näed kedagi, kui sa vaatad väikest last? Kas sa teadvustad last ootavat ema vaadates, et tema kõhus areneb KEEGI? Just nimelt, me juba oleme läbi oma eksisteerimise KEEGI. On illusioon, et peame saama kellekski. See sunnib meid eemalduma iseendast ja võtma endale rolli kollektiivses unenäos.
Meile pakutakse selle rolliga samastumiseks erinevaid teid, mida nimetame hariduseks ja karjääriks. Enamus meist võib kogeda, et see roll on habras ja väga muutlik. See ei ole just midagi liiga kindlat, millele toetuda. Sellel rollil on elujõudu vaid seni, kuni oled nende keskel, kes sellesse sinu rolli usuvad ja seda vajavad, kuna sinu roll mõtestab ja annab kinnituse ja tähenduse ka teiste inimeste rollidele.

_________________________________________________________________________________

Telegram: Armastus, seks ja tantra, III osa – hirmudest vabanemine

 
Lori Doyle on ameeriklanna, kes juhatab Tallinnas Eesti suurimat jooga- ja tantrakooli Bhairava Yoga. Lori on praktiseerinud tantrajoogat viimased 13 aastat ning kahe kuu jooksul jagab ta õpitut/kogetut ka Telegrami lugejatega. Kolmandas osas selgub, kuidas loobuda hirmust ja ja valida armastust.

Ilmselt võib väita, et kõik me soovime oma ellu rohkem armastust. Armastatud olemise tunne puudutab sügavuti ja toidab meid samamoodi, nagu taim lööb päikese tingimusteta valguses ja soojuses õitsele. On teile kunagi korraldatud üllatuspidu? Taipamine, et nii paljud inimesed hoolivad teist sügavalt, võib pisaragi silma tuua, kui tunnete, et teid on hinge tasandil tunnustatud.
Vastupidiselt väitele raamatutest nagu “Naised, kes armastavad liiga palju“, ei ole olemas sellist asja, nagu liigne armastus. Tantra väidab, et armastus on oma olemuselt lõputu. Tegelikkuses kasutame me vaid imeväikest osa meile saadaolevast armastusest. Elades väga hõivatud elu – kuni selleni välja, et vahetame oma õnne saavutuste vastu – ei pruugi me märgatagi, et armastust on puudu. Osa meist ometi märkab ja kannatab…



“Hirmud, millega me silmitsi ei seisa, muutuvad meie piirideks.“ – Robin Sharma
Mõelgem hetkeks sellele tsitaadile. See võiks olla mõne eneseabiseminari või tippjuhtide lõuna käigus saadud teadvustus. Rakendagem seda nüüd aga armastusele. Küsige endalt: kas mul on hirme seoses armastuse ja suhetega? Kui olete enamiku inimeste moodi, siis vastate tõenäoliselt jaatavalt. Hiljuti tegi TED-konverentsil lühiettekande üks lesbist naine Ash Beckham, sukeldudes “kapis“ elamise kontseptsiooni. Gei jaoks on “kapis“ elamine üsna selge ja see tähendab hirmu ja peitumist, mis takistab tal autentselt südamest elamast. Kuid selles loengus rääkis ta kapist, mis eksisteerib igas inimeses hirmu kujul näiteks ja raskete kõneluste puhul: vähist rääkimisel armsamale, abielurikkumise ülestunnistamisel, elukaaslasele rasedusest rääkimisel, kellelegi esimest korda armastuse avaldamisel… Teisisõnu, meil kõigil võivad olla omad kapid, mis hoiavad meid oma hirmude käes vangis.
See fenomen ilmneb naiste puhul sageli tundena, nagu me poleks armastust väärt ja võib-olla me lausa peidame end armastuse eest. Mõne naise puhul, eriti lapsepõlves kogetud seksuaalse väärkohtlemise ohvritel, võib see eneseväärtustamise puudus ja hirm armastuse ees avalduda alateadlikest mustritest tingitud destruktiivsete kalduvustena või ülekaalulisusena, hoidmaks partnereid eemal. Ometi avab silmitsi seismine armastamise hirmuga (sõltumata sellest, kas me pakume armastust haavatavalt ja saame viimaks äratõugatud või haiget) või armastatud olemise hirmuga (sõltumata meie piiravast enesehinnangust) ukse tervendavale armastuse energiale, mis asub oma tööd tegema.

Universum soosib julgeid
Nagu öeldakse, soosib universum julgeid. Teisisõnu, kes võtab riske, saab ka tasu. Tuntud ja tundmatu piirimail seisab enamasti hirm, psühholoogiline barjäär, mis hoiab meid teada-tuntud alal, või julgus, mis paneb meid omaenda loodud piiridele vastu astuma. Ühes mõttes tähendab hirm “tõelisena näivaid valetõendeid“ (i.k. fear = False Evidence Appearing Real).  Meil kõigil on kogemusi tegudega, mis kõigutasid meie piire ja võimendasid meie enesetaju. Kui miski õnnestus, siis taipasime, et kõige enam hoidis meid tagasi meie kujutlusvõime, meie hirmud. Reaalselt muutus aga niipalju, et koorisime maha ühe hirmu kihi ja paljastasime endale oma tõelise potentsiaali.
Kui olete suhtes, siis küsige endalt, kas olete armunud. Kui olete armunud, siis küsige endalt, kui palju see armastus teile tähendab ja mida te iga päev teete, et näidata, kui oluline see teile elus on. Kui te pole armunud, siis küsige, miks nii. Ja enne kui leiate mõne selgituse väljastpoolt iseend (isegi kui see on: “Ma elan üksikul saarel, kus on peale minu ainult kajakad“), leidke vähemalt üks põhjus, mis asub teie enda sees. Sest armastus asub tegelikult meie sees – me ei “leia“ seda välismaailmast. Me võime seda kogeda, kui oleme sellele avatud kuna see eksisteerib universaalse energiavoona, mida me südametšakra kaudu kasutada saame. Armastus ei ole võtmiseks, see on jagamiseks. Kuigi armastuse vastuvõtmine võib olla võimalik ka ilma seda andmata, nagu see on vastsündinute puhul, siis armastuse tõelisel ja teadlikul vastuvõtmisel jagate te seda voogu aktiivselt ja vastastikuselt ka ise. Samamoodi peame tõelise armastamise puhul olema avatud ka armastuse vastuvõtmiseks.

Tantra – tee armastuse juurde
Tantrat võib nimetada armastuse teeks. Tegelikult ongi kogu tantristliku seksuaalühte eesmärgiks armuda. Ei leidu ühtegi kogenud tantrapraktikut, kes poleks uude armsamasse tundide jooksul armunud. Suutlikkus lihtsalt armastada tekib ohtra praktika käigus, olles südame tasandil julge, tegutsedes kavatsusega ületada oma hirme ja avaneda täielikult ja tingimusteta armastusele.
Julguse leidmine armastamiseks on sama lihtne kui otsustamine, mitte enam olla vangis oma hirmude küüsis olla armastatud ilma garantiideta või saada armastust ilma õigustusteta. See on valik, et meid ei piiritleks enam meie hirmud vaid riskid. Nagu öeldakse: “Parem on olla armastanud ja kõik kaotada kui olla üldse armastamata“. Tantras me proovime armastuse kiirgamise praktikat arendada ilma tulemuste pärast muretsemata, olles armastuse voos kohal. Nagu teame joogast ja tantrast, toimib alati resonantsi seadus, seega tõmbab armastuse kiirgamine armastust ka meile või teisisõnu, tõmbab meid universaalse armastuse voo suunas.

Tänulikkus aitab armastust väljendada
Üks viis liikuda enama armastuse väljendamise poole, on alustada lihtsalt tänulikkusest. Tänulikkus on iseenesest üks tugevamaid palveid, mida me võime universumisse saata ning mis ühendab meid armastuse ja küllusega. Üks hiljutine teadusuuring näitas, et mida rohkem tänu inimene üles näitab, seda õnnelikumaks ta muutub. Seda võite kohe lühikese harjutuse abil proovida. Sulgege silmad ja mõelge inimesest, kes on teile elus kõige rohkem mõju avaldanud, seejärel kirjutage üles, kes see inimene on ja mis teile tema juures nii sügavalt korda läheb, miks ta teile nii oluline on. Ja siis… Olge julge, helistage sellele inimesele ja lugege talle ette, mis te just kirja panite! Tänu väljendamine sel viisil tõstab teie tuju (ja tema oma ka) kogu päevaks.
Teine viis arendada armastust ja tänulikkust on võtta eesmärgiks elada iga päeva, nagu see oleks viimane. Hommikul tõustes võite endalt küsida, “Mida ma teisiti teeksin, kui täna oleks mu viimane päev siin planeedil?“ See võib olla julge viis kujundada oma elu suunas, mis on meile kõige olulisem – võib-olla on selleks armastus ja oma hirmudest loobumine, et armastada veelgi rohkem.

__________________________________________________________________________________

Telegram: TED: Kelly McGonigal – kuidas stressist oma sõber teha

 
Stanfordi ülikooli psühholoog Kelly McGonigal on oma raamatute, artiklite, kursuse ja töötubade kaudu aidanud paljudel inimestel mõista ja rakendada värskeimaid avastusi psühholoogias, neuroteaduses ja meditsiinis. Tema viimane raamat  ”The Willpower Instinct” (Tahtejõu instinkt) käsitleb värskeid uuringuid motivatsiooni, kiusatuste ja laisklemise osas ning seda, kuidas muuta oma harjumusi, võtta vastu väljakutseid ning viia läbi oma elus edukaid muutusi.

Kelly on viimasel ajal keskendunud selle uurimisele, mis on stressi positiivsem pool ning kuidas seda enda huvides ära kasutada. Stress ei pruugi tingimata olla meie vaenlane, hoopis kahjulikum on usk, et stress meie tervist rikub. Ta leiab, et stress teeb meid sotsiaalses plaanis nutikaks ning võimaldab meil olla inimlikud. Samuti uurib Kelly oksütotsiini rolli stressireaktsioonides. “Stressi kahjulikud mõjud tervisele ei ole vältimatud. See, kuidas sa mõtled ja tegutsed stressiolukorras, võib muuta seda, kuidas sa stressi koged. Kui sa eelistad näha stressi abivahendina, lood julguse bioloogia. Ning kui sa valid stressiolukorras teiste inimestega kontakti loomise, siis lood paindlikkust,” ütleb Kelly McGonigal.
Järgneb Kelly McGonigali kõne, mille ta pidas selle aasta juunis konverentsil TED Global, mis toimus Edingburghis, Šotimaal.

Kuidas stressi uues valguses näha
Olen psühholoog ja minu missiooniks on aidata inimesi tunda ennast tervema ja õnnelikumana. Kuid kardan, et miski, mida olen viimased kümme aastat õpetanud, teeb rohkem kahju kui kasu. See on stressiga seotud. Olen aastaid rääkinud inimestele, et stress teeb meid haigeks. See suurendab kõikide haiguste riski alates tavalisest külmetusest kuni südame-veresoonkonna haigusteni. Sisuliselt olen stressist vaenlase teinud. Kuid muutsin stressi kohta meelt ja täna tahan ka teie meelt muuta.
Alustan uuringuga, mis pani mind stressi uues valguses nägema. Selles vaadeldi 30 000 täiskasvanut kaheksa aasta vältel. Uuringu algul küsiti osalejatelt, kui palju nad on viimase aasta jooksul kogenud stressi ning seda, kas nad usuvad, et stress on tervisele kahjulik. Uuringu lõpus kontrolliti avaliku surmaregistri abil, kes vastanutest ära on surnud. Halvad uudised kõigepealt – inimestel, kes kogesid palju stressi, oli 43% suurenenud risk surra südamehaigustesse. Kuid see kehtis ainult nende kohta, kes uskusid, et stress on neile kahjulik. Neil, kes kogesid palju stressi, kuid ei näinud seda tervisele kahjuliku tegurina, oli kõigist uuringus osalenud inimestest kõige väiksem surmarisk. Teadlaste hinnangul suri selle 8-aastase uuringuperioodi vältel 182 000 inimest selle tõttu, et nad uskusid, et stress on neile kahjulik. Kui see hinnang on täpne, siis on usk stressi kahjulikkusesse surmapõhjuste nimekirjas 15. kohal, tappes rohkem inimesi, kui nahavähk, HIV ja mõrvad.
Võite aru saada, miks see uuring mind endast välja viis. Olen kulutanud nii palju energiat rääkides sellest, et stress on tervisele kahjulik. See uuring pani mind mõtlema, kas on võimalik olla tervem lihtsalt muutes oma mõtlemist stressi kohta? Ning teadus kinnitab, et nii see on – muutes oma mõttelaadi stressi osas, on võimalik muuta oma keha reaktsiooni sellele.

Keha reaktsioon stressile aitab meil olukorraga toime tulla
Kujutle, et osaled uuringus, mille eesmärk on sinus stressi tekitada. Selleks loodud olukordade ajal viiakse sind stressiseisundisse – su süda taob, võib-olla hingad kiiremini ja isegi higistad. Tavapäraselt seostatakse neid märke ärevusega ja sellega, et me ei tule olukorraga piisavalt hästi toime. Kuid mis oleks, kui sa tõlgendaks neid märke selliselt, sinu keha mobiliseeris energiat ja valmistas sind ette selle väljakutsega toime tulemiseks? Kiirenenud südametöö valmistab keha ette tegutsemiseks, kiirenenud hingamine varustab lisahapnikuga.
Justnimelt seda öeldi osalejatele Harvardi ülikooli uuringus stressireaktsioonide kohta – neile õpetati, et keha füüsilised reaktsioonid stressile on olukorras abiks. Osalejad, kes õppisid stressi märke nägema toetava reaktsioonina, olid vähem ärevuses ja enesekindlamad ning ka nende füüsiline stressireaktsioon muutus. Tüüpilise stressireaktsiooni puhul kiireneb südametöö ning veresooned ahenevad, see on põhjus, miks stressi seostatakse südame-veresoonkonna haigustega. Kuid uuringus, milles osalejad nägid oma stressireaktsiooni positiivsena, jäid nende veresooned lõõgastunud olekusse. See on väga sarnane sellele, mis juhtub kehas rõõmu ja julguse puhul. See füsioloogiline muutus võib olla erinevus, miks mõned saavad stressi põhjustatud südameataki viiekümnendates eluaastates ning teised elavad 90-aastaseks.
Uus stressiteadus näitab meile, et see, kuidas me stressi suhtume, on oluline. Ning minu roll psühholoogina on muutunud – ma ei püüa sinu stressist lahti saada, vaid tahan, et sa sellega paremini toime tuleks. Järgmisel korral, kui mõtled sellele, kui palju oled viimase aasta jooksul stressi kogenud, mõtle, et sinu keha reaktsioonid aitavad sul väljakutse vastu võtta. Kui sa nii usud, siis muutub ka keha reaktsioon stressile tervislikumaks.

Oksütotsiini roll stressireaktsioonides
Ma tahan käsitleda ka ühte kõige rohkem alahinnatud stressireaktsiooni aspekti – stress muudab sind sotsiaalsemaks. Selleks peame rääkima hormoonist nimega oksütotsiin. See on üks kõige enam kajastust leidnud hormoone ning enamasti seostatakse seda kallistamise ja lähedusega, kuid tegelikult on sellel palju laiem funktsioon. Tegemist on närvisüsteemi mõjutava hormooniga, mis häälestab sinu ajus sotsiaalseid instinkte. See suunab sind lähedussuhteid tugevdama. Selle toimel soovid sa füüsilist kontakti pere ja lähedastega, paraneb empaatiavõime ning sa oled enam valmis aitama ja toetama inimesi, kellest hoolid. On isegi välja pakutud, et me peaksime oksütotsiini ninna tõmbama, et olla hoolivamad ja kaastundlikumad. Kuid enamus ei mõista, et tegemist on stressihormooniga. Su ajuripats saadab seda välja vastusena stressile ning see on sama oluline stressihormoon kui adrenaliin, mis kiirendab südametööd.
Kui oksütotsiin vabaneb vastusena stressile, motiveerib see sind tuge otsima. Sinu bioloogiline stressireaktsioon nügib sind tagant, et räägiksid kellelegi, kuidas ennast tunned, selle asemel, et seda endasse sulgeda. See kindlustab selle, et sa märkad, kui keegi teine sinu lähedane on hädas, nii et saate üksteist toetada. Kui elu on keeruline, siis sinu stressireaktsioon soovib, et sa oleksid ümbritsetud hoolivate inimeste poolt. Kuidas see teadmine saab sinu tervist parandada?
Oksütotsiin ei toimi mitte ainult ajus, vaid ka kehas. Ning üks peamisi rolle on südame-veresoonkonna kaitsmine stressi mõju eest. See on loomulik põletikku alandav aine, mis aitab veresoontel jääda lõõgastunud olekusse. Südamel on oksütotsiiniretseptorid ning see hormoon aitab südamerakke taasluua ja paraneda stressist põhjustatud kahju. See stressihormoon tugevdab su südant. Ning kõiki neid oksütotsiini kasulikke mõjusid kehale suurendab sotsiaalne suhtlus ja tugi. Kui sa ulatad stressiolukorras teisele käe kas abi otsides või seda pakkudes, vabaneb rohkem oksütotsiini ning su stressireaktsioon muutub tervislikumaks. Stressireaktsioonil on sisseehitatud mehhanism stressile vastu seista – see on inimlik kontakt.
Tahan lõpetuseks rääkida veel ühest uuringust, mis võib päästa elusid. Selles jälgiti umbes 1000 täiskasvanut USA-s vanuses 34–93. selles uuriti, kui palju on osalejad viimase aasta jooksul stressi kogenud ning kui palju on nad veetnud aega sõpru, naabreid ja kogukonna liikmeid aidates. Ning siis vaadeldi avaliku statistika põhjal järgmise viie aasta jooksul, kes surid. Iga suurem stressirohke sündmus elus, nagu rahaline või perekondlik kriis, suurendas suremusriski 30% võrra. Kuid see ei kehtinud kõigi kohta. Inimestel, kes hoolitsesid teiste eest, ei täheldatud mitte mingit suremusriski suurenemist stressi tõttu. Hoolimine lõi vastupidavust. Stressi kahjulik mõju kehale ei ole vältimatu. See, kuidas sa mõtled ja tegutsed, võib muuta seda, kuidas sa stressi koged. Kui otsustad näha oma stressireaktsiooni abivahendina, lood julguse bioloogia. Ning kui otsustad stressiolukorras teistega kontakti otsida, võid luua paindlikkust.
Sellised uuringud on andnud mulle hoopis uue vaatenurga stressile. Stress võimaldab meile ligipääsu oma südamele. Kaasatundlikule südamele, mis leiab rõõmu ja tähendust teistega kontakti loomises. Südamele, mis hakkab stressiolukorras kloppima, andmaks sulle energiat. Otsustades stressi sel moel näha, ei saa sa mitte ainult stressireaktsiooni osas paremaks, vaid sa ütled, et võid ennast usaldada, et tuled elu väljakutsetega toime. Ning sa tead, et sa ei ole üksi. Elus tähenduse otsimine on tervisele kasulikum, kui ebamugavuste vältimine – tee seda, mis sinu elule tähenduse annab ning usalda, et sa tuled sellega kaasneva stressiga toime.

________________________________________________________________________________

Telegram: Inspireerivad Eesti inimesed: isepäise tõeotsija Marlen Annabeli tee õnneliku eluni

Telegram alustab uut rubriiki “Inspireerivad Eesti inimesed“, mis keskendub tavalistele inimestele meie keskel, kes oma oleku, töö ja tegemistega püüavad Eestit paremaks paigaks muuta. Esimesena tutvustame teile koolitajat Marlen Annabel Kubrit, kes ka pärast emaks saamist ei ole oma teiste motiveerimise geeni maha matnud.
Hiljuti alustas Marlen videoblogiga “Marlen Annabel TV“, kus ta räägib manifesteerimisest, stressist vabanemisest ja muust kasulikust. Kõige populaarsemaks on seni osutunud video pealkirjaga “Tahad rohkem raha? Teeme siis nii!! Ehk kuidas luua küllust meile kõigile”.
 

Marlen Annabel, räägi meile oma lugu. Kes sa oled, mida sa teed ja mida tegid varem?
Olen eelkõige naine ja ema. Niikaua kui ma mäletan, olen olnud ka väikest viisi maailmaparandaja, sest otsin kogu aeg võimalusi elu paremaks teha nii enesele kui ka teistele. Vahepeal meeldib mulle ennast nimetada ka valgustöötajaks ehk selleks kellekski, kes toob planeedile Maa uut ja puhast, südamest kiirgavat armastuse energiat.
Praegu on minu lemmikväljundiks minu videoblogi. Teen iga päev ühe uue video, kus jagan oma mõtteid ja ideid, mis mind sellel päeval puudutanud või inspireerinud on. Lisaks olen täiskohaga kodune ema ja naine, pakun oma lastele kasvamiseks keskkonda ja toetan tema tegemistes oma meest.
Enne teadlikku valikut naiselikkusele, mehe toetamisele ja kodule pühenduda olin koolitaja, töötasin inimestega silmast silma ning juhtisin iganädalasi õppegruppe. Võib juhtuda, et kunagi hakkan sellega jälle rohkem tegelema, kuid praegu tajun, et see hetk ei ole veel päriselt käes.

Kuidas oled jõudnud selleni, mida teed praegu?
Minu äratajaks oli minu enda ellu tekkinud kriis, kui ma olin 23-aastane. Vaatasin oma elu ja sain aru, et midagi on väga valesti. Mul oli alati olnud palju energiat, aga mida enam ma püüdsin oma elu parandada, seda hullemaks see läks. Kadunud oli lootus õnnelikule tulevikule ja väljavaade palgatööst ning pangalaenust ülejäänud eluks tundus täielik elu lõpp. Aga ma ei suutnud leppida, et nüüd ongi nii: tee, nagu inimesed teevad, lepi sellega, mis on.
Tajusin, et elus peab olema võimalik saavutada midagi enamat. Otsisin seda puuduvat lüli ja leidsin. See lüli oli, et meie enda mõtted ja tunded loovad meie reaalsuse ja välised faktid on vaid meie varasema mõtlemise tulemus. Ma ei teadnud seda enne, sest keegi ei olnud mulle seda õpetanud. Nad ei saanudki seda mulle rääkida, sest keegi minu tuttavatest ei teadnud seda siis.
Teekond paremasse maailma algas reikist. Siis järgnes intensiivne aasta bioenergeetikaga ja sealt edasi jõudsin külgetõmbeseaduse ja enesearenguni. Nägin filmi “The Secret“ ehk “Saladus“ ja see pani mulle nagu panniga vastu pead. Sain aru, et olin kõik oma probleemid ise loonud nende pideva analüüsimisega ja võtsin oma elu eest päevapealt vastutuse.
Sealt edasi on elu läinud väga imeliseks. Õppimine on jätkunud ühest teemast teise elu igapäevase osana. Olen käinud paljudel koolitustel nii Londonis, Tais kui ka mitmel pool USA-s. Loon iga päev oma elu ise, vastavalt sellele, mida soovin kogeda, ja suurem osa ajast juhtubki nii, nagu ma soovin. Vahepeal on ikka väljakutseid ka, aga need on nüüdseks saanud probleemi asemel endale nimeks “võimalus kasvada“ ja iga kord, kui olen mõne väljakutse läbinud, avastan end jälle järgmiselt, kõrgemalt ja imelisemalt tasandilt. Olen väga tänulik, sest tean, et on võimalik elada, kuulates oma sisemist häält ja tehes seda, mida ma tegelikult teha tahan.

Kes on sinu jaoks inspireerivad inimesed?
Mind inspireerib vabadus elada oma tõe järgi, vabadus kuulata oma sisetunnet ja teha just seda, mida armastad. Eriti märkan seda noortes, kes on veel piisavalt puhtad ja puutumata, et uskuda paremasse maailma ja otsida võimalusi elada väljaspool kehtiva süsteemi reegleid.
Mulle öeldi kunagi, et “sa oled nii noor, mida sa ka tead“. Mulle endale tundub, et tegelikult on vastupidi. Noortel on veel selget pilku, et süsteemist läbi näha. Mida kauem selles manipuleeritud maailmas ebateadlikult viibinud oleme, seda enam on see inimest jõudnud mõjutada. Sellepärast on nii lahe näha enda ümber inimesi, kes otsustavadki oma tõe järgi elada ja seda maailmaga jagada. Võib vist öelda, et mind inspireerib julgus mitte rahulduda vähemaga kui parim.

Milliseid asju peaks Eestis muutma, et meie elu muutuks paremaks, ja kuidas seda teha?
Muutust igatsevad minu taju järgi peaaegu kõik meie suured süsteemid. Meie raha seisab õhus ja mina isiklikult ei usu, et teda meile sellel kujul enam kauaks on. Inimesed ei taha kuulda, et USA dollar võiks kokku kukkuda, aga kui natukenegi tausta uurida ja vaadata, kuidas meie laenusüsteem toodab võlga, mida ei olegi intresside tõttu võimalik tagasi maksta ning et USA dollarit ei ole juba aastast 1971 tagatud kullaga, siis ei tundugi see lugu enam nii uskumatu.
Meie haridussüsteem – nii kurb kui see ka ei ole – on teadlikult loodud eliitperekondade poolt suunitlusega toota palgatöötajaid. Taaskord on tegemist väga tundliku teemaga ja ma mõistan, kui raske on inimestel seda ideed kuulda. Enne tööstusrevolutsiooni oli enamik inimesi ise oma äride omanikud. Igal ühel olid omad oskused, mida teistele pakkuda nagu lihunik, kingsepp, pagar jne. Kõik oskasid raha teha, majandada ja juhtida. Standardiseeritud hariduse saabudes jäeti kooliprogrammidest teadlikult välja finantsharidus. Samuti ei õpetata inimsuhteid ega teadmisi, kuidas luua ise oma elu. Inimesed on treenitud täitma käsku ja ise mitte mõtlema.
Mäletan siiani, kui raske mul endal koolis oli, sest ma kogu aeg küsisin ja sain pilkeid, et miks ma sean asju kahtluse alla, kui “nii lihtsalt on“. Õpi ära ja ole vait. Aga mina ei osanud nii. Näen, et iga järgmine põlvkond noori on palju teadlikumad kui nende vanemad ja on vaid aja küsimus, kui nad ei ole enam nõus selle iganenud mänguga kaasa minema. Sest kui nad ise sealt pääsevad, siis tekib järjest juurde lapsevanemaid, kes oma lapsele enam sama kogemust ei taha. Nemad hakkavadki uusi võimalusi otsima ja looma ning tõenäoliselt loovad võimaluse, kuidas nende lapsed ei jää kunagi ilma usust, et nad ise loovad oma maailma.
Samamoodi võiksin rääkida pikemad lood meditsiinist, toidust, poliitikast, meediast ja isegi muusikast. Mingi hetk, kui mu silmad järjest avanesid ja ma hakkasin läbi nägema, millises moonutatud maailmas me elame, olin ma päris masenduses. Tundus, et kõik on halvasti. Aga ma tulin sellest šokist läbi. Nüüd elan jälle, olles keskendunud õnnele siin ja praegu ning heale ja heldele tulevikule.
Usun, et kui me ärkame üles, üks inimene korraga, siis me suudame mitu korda kiiremini, kui praegu võimalik tundub, selle maailma uuesti õigele rajale pöörata. Kuidas seda teha? Massilise muutuse tooks kaasa see, kui me suudaks muuta meedia kvaliteeti, sest see on suurim programmeerija. Näiteks Telegram.ee on täpselt selline allikas, mis muudab inimeste maailmapilti, pannes nad ise mõtlema.
Eestis on väga head eeldused jõuda täiesti uuele teadvuse tasandile väga kiiresti, sest meie inimestele on arvutid ja internet igapäevaelu osa. Ja mulle meeldib, kuidas aina enam inimesi teeb teadliku valiku elada ilma telekata, sest nad tahavad ise valida, mida nad enda ja oma laste pähe panevad. Meie oleme olnud ilma telekata nüüdseks üle kuue aasta ja pole hetkekski oma valikut kahetsenud.

Mida soovitad sina esimese sammuna inimesele, kes tunneb end samamoodi, nagu sina enne muutusi?
Kui sa oled jõudnud oma elus olukorda, kus tundub, et ei olegi mingit väljapääsu, siis esimene ja esmapilgul täiesti jaburana tunduv soovitus võiks olla, et rõõmusta! Miks? Sest kui olukord läheb tõesti raskeks, annab see meile kingitusena vajaliku jõu teha otsus otsida paremaid võimalusi. Vindumine enam-vähem talutavas seisus on palju hullem, sest selle suhtes me suudame oma silmad kinni pigistada. Ja aastate pärast sa ju naeraks selle olukorra üle niikuinii, milleks siis oodata?
Kui väike naeruvine kasvõi korraks üle suu on jooksnud, siis järgmisena võiks hakata lugema raamatuid ja vaatama filme, mis õpetavad, kuidas inimesed ja maailm tegelikult toimivad. Teadus on tänaseks väga palju põnevaid avastusi teinud, millest massid ikka veel midagi ei tea, sest koolis sellest ei räägita. Näiteks arengubioloog Bruce Lipton on tõestanud, et oma taju kaudu on meil võime juhtida oma geenide avaldumist, mis muudab kehtetuks lause, et “mul on nii, sest mu vanematel on nii“. Aga kuni me ei tea, kuidas me tegelikult toimime, on meie maailmapilt suhteliselt jõuetu. Uus info meie tõelisest olemusest avab inimestele uued võimalused.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

GoodNews: Kuidas jõuda enesearmastamiseni?

Monika Kuzmina südamete kollektsioonist
Foto: Reijo Laos

Tänast lugu alustan ühe lõiguga Charlie Chaplini imelisest luuletusest. Paljudes artiklites on arutletud selle üle, kas meil on õigust ennast armastada või kuidas seda tuleks teha.
Mina küsiks pigem, kas see on üldse asi, mida peaks küsima? See peaks olema kaasasündinud tunne ja oskus justkui hingamine või söömine. Igaüks jõuab selleni omal moel ning omas rütmis.



“Kui ma hakksin ennast armastama”
Charlie Chaplin
Kui ma hakkasin ennast armastama,
Mõistsin, et olen igas olukorras õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea – sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
et ma üritan peale suruda oma soove
kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
ja see inimene ei ole selleks valmis
isegi kui see inimene olin mina ise.
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.
Toome Teieni juhised, kuidas hakata ennast armastama.
Jõua algpõhjusteni
Analüüsi end ning leia endast vastused, mis takistab sul iseennast armastamast. Kas on selleks lapsepõlves kogenud mälestused või nooruses maha surutud tunded? Ehk pole enesekindlus Sinu tugevaim külg ning sa ei suuda end kaunina tunda?
Mul on hea uudis Sulle – täna on õige päev selle alustamiseks! Kui nii on lihtsam, pane paberile kirja see, mis takistab sul tundmaks armastust enda vastu. Seejärel mõtle, mida on vaja muuta, et neid takistusi Sinu elus enam poleks. Vastused tulevad tegelikult imeväel.
Ja nüüd alusta!
Nüüd, kui oled jõudnud algpõhjusteni, on aeg hakata tegema muutusi. Pea meeles, et see on miski, millega on vaja igapäevaselt tegeleda. Igal hommikul ärgates ütle endale, kui kallis ja oluline Sa oled. Kallista end mõttes või siis lausa füüsiliselt. Kui Sul on vaja teha valikuid, mis seavad küsimuse alla Sinu või teiste heaolu siis vali heatahtlikult alati ennast, kuid seejuures ära muutu egoistlikuks.
Enesearmastus või enese armastus?
Enesearmastus on midagi isekat, mille käigus me suuname pilgu ainult enda huvide kaitsmisele ja me kasutame välismaailma nende huvide täitmiseks – kõik, mida me välismaailmas kogeme, peaks meile meelejärgi olema. Inimesed peaksid käituma nii, nagu meie seda soovime. Sündmused peaksid aset leidma viisil, nagu me seda tahame. Ning isegi loomad ja elutud asjad peaksid olema meie tahtmist mööda – vastasel juhul ei lööks inimesed ju vihahoos näiteks telefoni vastu maad puruks, kui see ei allu nende korraldustele. See on enesearmastus – minu maailm nii, nagu mulle meeldib. Kui see on teisiti, siis ma vihkan seda.
Enese armastus on aga midagi muud. Enese armastuse puhul ei oota me seda, et maailm vastaks meie ootustele, vaid läbi enese aktsepteerimise suudame me aktsepteerida ka kõike ja kõiki, kes meie maailmas on. Enese armastus saab alguse konfliktide kaotamisest meie sees, mille tagajärjel lahustuvad ka konfliktid meie elus.
Ja nüüd märka muutusi!
Kas paned tähele, et Sinu silmad säravad rohkem ning kehas on parem tunne? Kas märkasid, et Sinu ümber on palju armastusväärsemad inimesed ja iga järgnev päev on aina ilusam? See ongi tulemus! Aga nüüd jätka seda enesega tööd ning ära lase enesearmastusel hetkekski kaduda.

Pea meeles, et Sind armastab maailma siis, kui armastad iseennast. ARMASTA!


Allikas: http://www.goodnews.ee/kuidas-jouda-enesearmastamiseni




Tuuli Mäemat

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------




Goodnews: Edu teaduse 7 sammu!

Monika Kuzmina südamete kollektsioonist
Foto: Margus Vilisoo/MxM Stuudio

Väärime kirglikku osalemist unelmate elus ja töös ning edu saavutamist kõiges, mida teeme. Eduteema on köitnud inimesi juba sajandite või koguni igaviku vältel. Paraku ei tunne suur osa inimestest end elus kuigi edukana. Vähesed saavutavad parima, milleks on võimelised. James Arthur Ray uurimustööd näitavad, et kui kedagi jälitab pidev ebaõnn, siis pole see tingitud asjaolust, et ta pole tark, ei tööta piisavalt või on saatuse heidik. Ta lihtsalt ei tunne edu valemit. Ta ei mõista erilisi üliseadusi ja jõuprintsiipe, mis edu aktiveerivad.
Osa inimesi arvab, et edu aluseks on vedamine, haridus või raske töö. Vedamine, haridus ja raske töö aitavad edule muidugi kaasa, kuid mängivad edu valemis suhteliselt väikest rolli. Edu on teadus. Me elame korrapärases süsteemis, mis toimib kindlate, konkreetsete ja etteaimatavate seaduste järgi. Need seadused mõjutavad ja valitsevad kogu universumit – nii väiksemaid energiavõnkeid, ookeani tõuse ja mõõnu, kosmost kui ka isiklikku edu.
Tutvustame teile James Arthur Ray seitset üliseadust.

Mõistmise jõud

Mõistmise jõud on esimene seitsmest jõuprintsiibist, mis võimaldavad edu teaduse abil unelmate elu luua. Mõistmise jõud hõlmab seitset üliseadust. Seitse üliseadust esindavad tähtsat kvantfüüsika seadust: kõik on energia.
Need üliseadused on:

1. Energia igavese muundumise seadus: energia muutub ja muundub pidevalt. Peale muutuste pole midagi.
2. Vibratsiooniseadus: kõik universumis leiduv, nii nähtav kui ka nähtamatu, vibreerib eri sagedustel. Mõte on kõrgsageduslik ja seega üks võimsamaid enegriavorme. Toetav külgetõmbeseadus annab mõista, et sarnane tõmbab sarnast ning me tõmbame ligi seda, millele keskendume ja energiat anname.
3. Relatiivseadus: kõike olemasolevat määratletakse millegi muu suhtes. Enne muude asjadega võrdlemist võib kõige kohta öelda, et see lihtsalt on.
4. Polaarsusseadus: kui midagi on olemas, siis peab eksisteerima ka selle vastand. Läbikukkumist saadavad alati edu seemned.
5. Rütmiseadus: igas liikumises on seaduspärasus, vool või muster. Elu on tants.
6. Põhjuse ja tagajärje seadus: kõigel on põhjus ja sellele vastav tagajärg. Samuti on igal tagajärjel kindel põhjus.
7. Sugude seadus: kosmoses pole midagi uut. Iga asi avaldub pärast individuaalset peiteaega.

Meelestatuse jõud 

Mõtted on reaalsed esemed ja me tõmbame ligi füüsilist reaalsust, mis peegeldab meie mõtteid. Kui mõtleme negatiivseid mõtteid, siis tõmbame ligi negatiivseid inimesi ja asjaolusid. Kui mõtleme positiivseid mõtteid, siis muutume magnetiks positiivsetele inimestele ja olukordadele. Meie edu sõltub otseselt mõtete kvaliteedist, sagedusest ja jõulisusest.
Meelestatus ehk meelelaad on sinu tõekspidamiste, väärtushinnangute, identiteedi, ootuste, hoiakute, harjumuste, otsuste, arvamuste ja mõttemustrite summa, mis on seotud sinu enda, teiste ja elu toimimisega. Tihti omandame meelestatuse oma pere, ühiskonna, usutegelaste või õpetajate kaudu,  kuid me võime oma mõtteid ja meelestatust muuta, et tõmmata ligi rohkem seda, mida tahame. Mõistus koosnev kehast, teadvusest ja alateadvusest. Teadvus annab käsu ja alateadvus toimetab selle kogu kehasse.
Uue meelestatuse raja valimiseks loo uuest meelelaadist selge kujutluspilt ja pühenda kogu tähelepanu ning energia uutele mõtetele, hoiakutele ja tõekspidamistele. Lõpuks vana meelelaad närbub ja sureb.
Meelestatuse jõud kinnitab, et me võime muuta oma mõtteid, tõekspidamisi, väärtushinnanguid, arvamusi ja hoiakuid, et saada, kelleks tahame, ning tõmmata ligi soovitud suhteid, olukordi ja edu.
Nägemuse jõud 

Nägemuse jõud aitab luua vaimusilmas selge pildi elust, mida ihkame elada, ja programmeerida oma mõtteid nii,  et täpselt soovitud tulemusi saavutada.
Mis on nägemus?
Nägemus on kujutluspilt elust, mida soovid elada. Selguses peitub jõud. Kui tahad maksimaalset edu saavutada, siis loo võimalikult jõuline kujutluspilt ja paiguta see alateadvuse varasalve.
Tegutse iga päev oma nägemusega kooskõlas. Kõnni, räägi ja mõtle nii, nagu oleks see juba teostunud. Ära muretse homse pärast. Anna endast täna 100% igas asjas, mis sind nägemusele lähemale viib.
Järgi neid juhiseid!

1. Unistuste elu saavutamiseks loo selge ja täpne nägemus, mis hõlmab nii olemist, tegemist kui ka omamist.
2. Küta oma nägemust emotsioonide, usu ja tõekspidamistega.
3. Veendu, et jälgid pilti seestpoolt oma silmadega.
4. Visualiseeri seda nii tihti ja selgelt kui võimalik, siis ei libise see käest.
5. Tee iga päev midagi, mis sind nägemusele lähemale viib.
6. Käitu nii, nagu oleks see juba ilmsiks saanud. Tugevda usku endasse ja oma nägemusse.

Partnerluse jõud 
Me elame kiire tempoga maailmas keset infotulva. Igal aastal oodatakse meilt järjest väiksemaid ressursse kasutades ühe suuremat ja kiiremat tootlikkust. Peame leidma viise meile kättesaadava energia paljundamiseks, kasvatamiseks ja võimendamiseks. Sellises maailma on toimetuleku võtmeks tugevad partnerlussuhted.
Kes tänapäeval väidab, et tuleb üksi toime, pole üdini aus. Isegi väga nutikatel ja töökatel inimestel on äärmiselt raske üksi pinnale jääda. Kaaslased on edu teaduse rakendamisel väga olulised. Järgmine samm pärast uue meelestatuse kujundamist ja selge nägemuse määratlemist on oma aja, annete ja tegude mõjutamine partnerluse jõu kaudu.
Pea meeles!

1. Keegi ei saavuta edu üksi.
2. Vali äri- ja eraelupartneriteks inimesed, kelle sarnaseks tahad muutuda. Samuti leia endale võimalikult kiiresti mentor.
3. Kasuta meisterlikku suhtlemisoskust teadlikul, alateadlikul ja füüsilisel tasandil tugevate suhete loomiseks.
4. Edukad inimesed ei võistle. Nad loovad.

Andmise jõud
Suured maailmavalitsejad, meistersaavutajad ja üliedukad inimesed on alati olnud heldeimad andjad.
Napoleon Hill ütles: “Oma valmidusega teenida teisi innustan teisi mind teenima.”
Ralph Waldo Emerson ütles: “Pole võimalik siiralt teisi aidata, ilma et aitaksime iseennast.”
Jeesus ütles: “Las suurim teie hulgast olla kõikide teenriks.”
Andmine on üks kiiremaid viise oma alateadvusse uute ideede ja külluse meelelaadi külvamiseks. Andes vihjad alateadvusele, et sul on rohkem kui küllalt ja sa elad täielikus külluses. Sa ei pea oma vara kiivalt peitma ja valvama, kitsi olema ega kokku hoidma. Vajadusel võid varandust põhjatust allikast igal ajal juurde tõmmata.
Oluline!

1. Bumerangiefekt toob sulle tagasi kõik, mida annad, ja veelgi rohkem.
2. Võitjad jagavad kümme korda suuremaid väärtusi, kui vastutasuks nõuavad. Nad pigem annavad kui kauplevad. Nende tehtud panused lähtuvad südamest.
3. Selleks et hüvedele ruumi teha, loo vaakum ja anna ära kõik, mida saenam ei vaja.
4. Omanda külluse mentaliteet ja ära lähtu iialgi nappusest.

Tänulikkuse jõud
Suur Rooma riigimees Marcus Tullius Cicero on öelnud:” Tänulikkus on vooruse ema.”
Lisaks sellele, et tänulikkus on vooruse ema, on see ka kõigi eluhüvede ema. See toob armastust, tervist, rõõmu ja küllust. Kõikjal, kus leidub tõeliselt edukaid isiksusi, leidub suurtes kogustes tänutunnet. Tänulikkus loob eriti tugeva külgetõmbejõuga välja, mis sinu nägemuse igal juhul täide viib.
Mündi varjukülg seisneb tänulikkuse puudumises, mis mõjub harukordselt nõrgestavalt. Kui me pole hoolsad, siis võime unustada kõik hüved, mis meie ellu saabuvad. Keskendudes sellele, mida pole, mitte sellele, mis on, tekib negatiivne vibratsioon ja tasakaalutuse seisund. Külgetõmbeseaduse järgi tõmbavad tänamatud inimesed ligi just seda, mida kõige rohkem kardavad.
Pidevaks tänulikkuse kogemiseks pead mõistma ja uskuma kolme põhitõde:

1. Sinu praegune olukord on suurepärane ja aina paraneb.
2. Sinu praegune elu on tulvil asju, mille eest tänulik olla.
3. Sinu praegused tulemused muutuvad, arenevad ja paranevad lakkamatult.

Ole tänulik!

1. Tänulikkus on võimas magnetiline jõud, mis tõmbab ligi sinu soovitud head.
2. Tänulikkuse alaliseks kogemiseks pead tundma ja uskuma kolme eelpool mainitud põhitõde sinu suurepärase olukorra kohta nüüd ja tulevikus.
3. Usu toime seisneb tänulikkuse tundmises juba enne, kui head asjad sinuni jõuavad.
4. Tunnustus muudab tänulikkuse harjumuseks ja toidab sinu elus avalduvat head.

Vastutuse jõud 
Vastutuse jõud on viimane killuke piltmõistatusest. See paneb edu teaduse tööle ja avab koodluku sinu unelmate ellu. Vastutuse jõud räägib tulemustest.
Mis on vastutus?
See tähendab vastutuse enda peale võtmist kõigi tulemuste eest oma elus. Kui midagi ei õnnestu, siis pole mõtet teisi süüdistada. Sa mõistad, et sina, mitte keegi muu, oled sinu praeguste elutingimuste põhjustaja. Pead võtma omaks uskumuse, et sa ise kutsud esile kõik, mis sinuga juhtub. See on osa suuremast plaanist, mis toimib sinu kasuks, isegi kui sa sellest mõistuse ja südamega täielikult aru ei saa.
Võta vastutus enda elu eest tõeliselt ja teadlikult endale!

1. Vastutamine tähendab kõigi oma tulemuste eest vastutuse enda peale võtmist.
2. Edu tuleneb täielikult vastutusvõimest ja soovitud tulemuste nimel tegutsemisest.
3. Unusta vabandused ja head ettekäänded, miks sa pole edu saavutanud, ning võta omaks vastutuse kolm tegurit: äratundmine, kohusetunne ja teostus.
4. Pärast eesmärgi püstitamist asu alati kahekümne nelja tunni jooksul tegutsema.

Edu teadus toob tulemusi, kuid üksnes juhul, kui selle põhimõtteid kasutada ja pidevalt ellu rakendada. Programmi selgeksõppimine, mõistmine ja elluviimine on igaühe enda ülesanne. Me kõik oleme oma saatuse sepad. See on valiku,  mitte juhuse küsimus.
James Arthur Ray raamat” Edu teadus” esitleb tõestatud meetodit elus sammhaaval tõelise külluse ja harmoonia loomiseks, tuginedes ajatutele seadustele ja põhimõtetele.

Toimetas Monika Kuzmina 


Allikas: http://www.goodnews.ee/edu-teaduse-7-sammu


________________________________________________________________________________


Goodnews: Tehnikad, mis suurendavad sinu elurõõmu!

Monika Kuzmina südamete kollektsioonist
Foto: Kerli Zirk

Kas soovid igapäevaselt olla säravam ja rõõmsam? Tahad pakkuda ka teistele rõõmu ja sära endast? See on tegelikult väga lihtne! Tuleb muuta oma mõttemaailma ning siis muutub ka tunne sinu sees. Toome sinuni tehnikad, mis suurendavad elurõõmu.


Positiivne valik
Kui me otsustame elada normaalse inimese elu, peame leidma viise elust rõõmu tunda. Valgustunud budasid, kes oma ihadest ja soovidest kõrgemale on tõusnud, leidub maailmas siiski vähe. Tavaliste inimestena peame rõõmu mingite muude vahendite kaudu otsima. Me võime küll teadvustada, et elurõõm lihtsalt olemisest on olemas, kuid isegi 99,99% nendest inimestest, kes kogu elu sellise seisundi saavutamise nimel tööd teevad, lahkuvad siit ilmast ikkagi klammerdudes ning seeläbi kannatades.
Umbes 15 aastat tagasi toimus psühholoogias väga oluline murrang. Nimelt oli seni inimesi psühholoogia kontekstis uuritud eesmärgiga “põhja vajunud” indiviidid normaalsuse piiresse tagasi tuua. See tähendab, et teadus oli ära kaardistanud, kuidas käitub normaalne inimene ja psühholoogia otsis sellest lähtuvalt võimalusi neid indiviide aidata, kes olid sellest normaalsuse piirist allapoole vajunud.
Positiive psühholoogia pioneerid – Phil Stone, Ellen Langer ja Tal Ben-Shahar – märkasid aga, et nii nagu mõned inimesed on kukkunud allapoole normaalsust, ja vajavad seega psühholoogiat, on mõned inimesed ka ülevalpool normaalset, saavutades töö juures ning eraelus palju paremaid tulemusi ning elades seeläbi oluliselt paremat elu. Neid hakkas üha enam huvitama, mida teevad need “erilised” inimesed teisiti, et nad normaalsuse piiridest välja on rebinud ja naudivad niimoodi paremat elukvaliteeti. Sellisel viisil sai alguse uus psühholoogia suund, mis ristiti kiiresti “positiivseks psühholoogiaks” ja mille nime all on viimase 15 aasta jooksul läbi viidud tuhandeid teaduslikke uuringuid selle kohta, kuidas positiivsus ja elurõõm aitavad paremaid tulemusi saavutada.
Positiivne psühholoogia oli teaduses umbes sama murranguline nagu Koperniku avastus selle kohta, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi. Samamoodi arvati mitusada aastat, et õnn pöörleb edu ümber: mine heasse kooli, saa hea töökoht, tee karjääri, saa rikkaks ja siis tuleb õnn. Positiivne psühholoogia on selle väite aga oma uuringute kaudu ümber lükanud, öeldes hoopis: ole elurõõmus, positiivne ja õnnelik, ning seeläbi suurendad sa oma suutlikkust kuni 30%, mille tagajärjel saavutada sa ka edu nii töö juures kui eraelus. Proovimist väärt, kas pole?


Positiivsus on sinu enda kätes
Teine väga oluline avastus tehti üheksakümnendate aastate alguses veel. Sedapuhku mitte psühholoogide, vaid ajuteadlaste poolt, kes avastasid, et inimese neuronstruktuur (aju) suudab end ümber programmeerida elu lõpuni, mitte aga ainult kahekümnenda eluaastani, nagu seni oli arvatud.
Kui need kaks avastust – normaalsest kõrgemal leidub teatud hulk väga elurõõmsad inimesi, kes saavutavad palju rohkem, ja aju suutlikkus end vanusest sõltumatult ümber programmeerida – kokku panna, jõuame väga huvitavate faktideni:
Fakt 1 
Sõltumata, missuguseks inimeseks sa end seni oled pidanud, on sinu enda käes võime seda muuta.
Fakt 2 
Muutes end positiivsemaks ja elurõõmsamaks inimeseks, saavutad sa nii töö juures kui ka eraelus palju paremaid tulemusi. Sa oled õnnelikum, sul on paremad suhted ning sa tunned elust rohkem rõõmu.


Kuidas elurõõmu suurendada?
Eelnevaid väiteid arvesse võttes kerkib nii otseses kui kaudses tähenduses miljoni euro küsimus: “Kuidas suurendada elurõõmu, et seeläbi paremat eraelu elada ning paremaid tulemusi töö juures nautida?”

Elurõõmu harjutused


Elurõõmu harjutus 1: Mõtle millegi positiivse peale
Hoia oma mõtted millelgi positiivsel, mis on sinu elus tulemas. Näiteks plaanid sa minna kahe nädala pärast reisile või juba sel reedel ägedale sünnipäevale. Mõtle nende ürituste peale. Uuringud näitasid, et inimesed, kes mõtlevad pelgalt oma lemmikfilmi peale, suurendasid õnnehormooni endorfiini tootmist kehas 27% – nad olid sel hetkel 27% õnnelikumad kui muidu.


Elurõõmu harjutus 2: Tee midagi head
Teadlik ning egovaba heategu tõstab meie enesetunnet väga palju. Üks uuring, milles osales enam kui 2000 inimest, näitas, et inimesed, kes otsustasid iga päev kolmel korral kellelegi midagi ilusat öelda või teha, tundsid end järgnevatel nädalatel oluliselt positiivsemana kui varem.


Elurõõmu harjutus 3: Mediteeri
Teadlased on avastanud, et munkadel ja joogidel, kes on mediteerinud aastakümneid, on aju otsmikusagar, mis on inimese kõige olulisem “õnnekeskus”, palju suuremaks arenenud kui tavalistel inimestel. Siiski ei ole vaja positiivse meeleseisundi loomiseks mediteerida 10 aastat. Uuringud näitavad, et piisab täiesti 5-15 minutist päevas, et meie stressitase langeks ja me tunneksime end positiivsema ja empaatilisemana.


Elurõõmu harjutus 4. Tee natuke füüsilist
See on ammuteada fakt, et füüsiline treening toodab meie kehas õnnehormooni endorfiini, mis tekitab meis hea tunde ning muudab meid positiivsemaks. Lisaks sellele näitavad aga viimaste aastate uuringud, et regulaarne treening vähendab oluliselt ohtu peale treeningute lõpetamist depressiooni tagasi vajuda. Ühes uuringus kasutati depressiooni vastu võitlemiseks nii medikamente kui treeningut, kusjuures medikamente tarbivatest inimestest vajus 6 kuu möödudes depressiooni tagasi 38%, kuid treenivatest inimestest ainult 9%.


Elurõõmu harjutus 5. Luba endale ilusaid kogemusi
Kui sulle meeldib šopata, siis sa tead, kui hea tunde see tekitab. Siiski on tavapärasest ostlemisest saadav nauding väga lühiajaline. Oluliselt tõstab aga meie õnnetaset raha kulutamine mitte asjade peale, vaid põnevate kogemuste peale. Ühes 150 inimest kaasavas uuringus ilmnes, et inimesed, kes otsustasid raha kulutada seikluste, kontsertide jms peale, kogesid teatud perioodil oluliselt rohkem elurõõmu kui need, kes kulutasid sama raha näiteks riiete või elektroonika peale.


Kui proovid elurõõmu harjutusi, muutub sinu maailm. Esmalt saab teise kuju sinu mõttemaailm ning siis tekib sinus igapäevaselt parem tunne. Tänu harjutustele oskad edaspidi särada nii endale kui ka teistele.


Allikas: Sisekosmos


Allikas: http://www.goodnews.ee/tehnikad-mis-suurendavad-sinu-eluroomu


Tuuli Mäemat

_______________________________________________________________________________


Goodnews: 7 viisi, kuidas oma elu parandada!

Monika Kuzmina südamete kollektsioonist
Foto: Kristel Laansoo

Meie endi elu peaks olema meile kõige tähtsam, et ellu viia oma elueesmärke ja unistusi. Vahel võime ajapuuduse tõttu end unarusse jätta, kuid see pole hea mõte, sest hooletusse jäetud inimene pole õnnelik inimene. Siin on mõned nipid, kuidas parandada oma elu kvaliteeti.
Toome teieni 7 viisi, kuidas oma elu parandada. Tee algust nüüd ja praegu!

Hoolitsege enda eest
Mis tähendab enda eest hoolitsemine? Kas teie hoolitsete enda eest? Kuidas te end kohtlete?
Mõelge sellele, kuidas kohtlete väikest abitut last. Kui lapsel on nälg, annate talle süüa. Kui laps nutab, lohutate teda. Julgustate last nii hästi, kui oskate. Te teate, et laps areneb tänu armastusele ja hoolivusele.
Kas kohtlete end sama hoolitsevalt? Kas armastate ja julgustate iseennast?
Millegipärast on meil raske iseennast sama armastavalt ja hoolivalt kohelda. Otsustage, et hakkate nüüd ja praegu enda eest iga päev hoolitsema.
Korrake endale iga päev – Väärin armastust ja hoolitsust ja jälgige, kuidas teie elu muutub helisevaks armastuselauluks.


Ärge võrrelge end teistega
Kas te võrdlete end teistega? Kuidas teada, et oleme targad, väärilised, enesekindlad, ilusad, õnnelikud ja edukad?
Mitte keegi ei tunne teid sama hästi, kui teie ise. Keegi ei saa kogeda teie enesega rahulolu. Ainult teie ise teate, kes te olete. Ärge võrrelge end teistega. See ei aita teid kunagi, sest tekitab pigem negatiivseid tundeid.
Kinnitage endale iga päev, et olete piisavalt hea. Olete eriline ja erakordne isiksus ning asendamatu. Ärge unustage kiitmast teie positiivseid omadusi ja te näete, kuidas teie elu muutub positiivseks kogemuseks.


Olge julge
Mis teile muret teeb? Mida te kardate? Mis teid takistab?
Meie suurim kartus on hirm ise ja parim vastand sellele on julgus.
Julgus vabastab universumi tohutult tugevaid jõude. Kui tegutseme julgelt ja anname endast parima tekib meie kehades erakordne seisund ja vabaneb hulk ennekasutamatuid jõuvarusid, mis seal peidus on olnud.
Vaadake oma hirmudele silma, mõelge julgelt, tegutsege julgelt ja tundke end hästi.


Nautige oma üksindust
Te olete unikaalsed. Kõik inimesed on erilised ja ainulaadsed. Kui tunnistame oma erakordsust, tunnistame ka oma üksindust. Vahel võib üksindus meid hirmutada. Tunneme end üksikuna, sest me ei saa aru, et tegelikult leiame üksinduses ja vaikuses parimad ideed ning tunded.
Mõte meie üksindusest toob endaga kaasa suurepärase vabadusetunde. Meie üksindus võib olla nii hirmutav, kui ka vabastav. Valige vabadus ja nautige oma üksindust. Tegelikult ei vaja me pidevalt kedagi enda kõrvale, kes meie puudusi täidaks. Me peame täitma oma puudusi ise ja saama tervikuks.
Kui oleme ise vabad, paranevad ka meie suhted teistega ning me tunneme end hästi.


Puhastage oma aurat
Kas olete kohanud kedagi ja tundnud ta tugevat kohalolekut ja isiklikku jõudu?
Me nimetame seda isiku külgetõmbejõuks ja nii see just ongi. Meie füüsilist keha ümbritseb kaitsev elektromagnetväli, mille tekitab meis olev kiirgus. Seda energiavälja nimetataksegi auraks. Selleks, et aura oleks terve ja selge, peame olema sellest teadlikud. Nii säilitame hea tervise ja positiivse energia.


Uskuge, et väärite parimat
Kuuleme palju inimestelt, et nad tunnevad nagu tammuksid justkui ühe koha peal. Kui teiega see juhtub, püüdke aru saada sellest, mida väärite. Kui te ei usu, et olete väärt parimat siis ei juhtu teie elus ka häid asju.
Korrake endale igal hetkel – Väärin elus parimat. Uskuge, et olete ära teeninud parima ja nii see lähebki!


Laske kõlada positiivsel, mitte negatiivsel
Mõtetel on suur jõud. See, millele pöörate tähelepanu, muutub tähtsaks. Kujutage ette, et teie mõtted on aed. Võite täita selle ilusate lilledega või lasta umbrohtu kasvada. Kahte vastuolulist mõtet ei saa korraga mõelda.
Kui mõtlete positiivsetest asjadest, pole enam negatiivsel kohta. Kohe, kui tunnete negatiivset mõtet, kitkuge see juba eos välja. Laske positiivsel asendada negatiivset. Kui suudame mõelda vaid häid asju, muutub meie maailm ka heaks. Ärge unustage, et te olete see, mida mõtlete.
Oluline on teadvustada oma elus toimuvat, mis teeb sind rõõmsaks ja kurvaks. Kui oled juba tõeliselt oma hetkeolukorra teadvustanud, siis tee algust selle analüüsimisega, kuidas kujunevad halvad ja head mõtted sinu sees ja millel on suurem kaal.


Tea, et kõik, mis sinu elus toimub, on sinu enda kätes ning mõtteid kujundad sa oma peas ise.

Tuuli Mäemat


Allikas: http://www.goodnews.ee/7-viisi-kuidas-oma-elu-parandada


_________________________________________________________________________________


Goodnews: Kuidas oma hinge juhendada?

Monika Kuzmina südamete kollektsioonist
Foto: Kristiina Puusild

Kas teate, kes te olete ja miks te siin olete? Kas teate, mis on teie missioon siin elus? Kas olete teadlik, et teie hing juhendab teid iga päev? Pole tähtis, kui suur on teie väline edukus, kui te ei tea vastuseid neile küsimustele, siis võib teile vahel tunduda, et midagi on puudu teie elust. Selleks ongi olemas viisid, kuidas oma hinge juhendada.
Hinge juhendamise etapp võtab aega 28 päeva ehk 4 nädalat. See koosneb lahtiseletustest iga päeva kohta, kuid toome teieni välja üldised juhised.


Õhunädal – vaimse mina puhastamine
Selle nädala peamiseks eesmärgiks on teadvustada õiget hingamist ning seda märgata. Keskenduge hommikul ärgates esimese asjana õhule enda ümber. Hingake sügavalt sisse ning teadvustage teid ümbritsevast füüsilisest õhust. Tunnetage, et sisse hingates hingate sisse eneseväärtustamist ning välja hingates kriitikat enese suhtes.
Sellesse nädalasse kuuluvad päev-päevalt elu hingamine, otsuse tegemine muuta oma elu, segaduse koristamine oma kodust, teadvustamine oma praegusest elust, energia üles ning alla kõikumise teadvustamine, kergemaks muutumine ja vabastamine ning hinge elumissiooni uurimine.


Veenädal – emotsionaalse mina puhastamine
Oluline on keskenduda ärgates veel enda sees – sinu organismis on 75 protsenti vett, samuti leidub seda alati atmosfääris. Jooge palju vett kinnituseks, et vesi puhastab teie minevikku, teie keha ja teie hinge.
Sellel nädalal läbid päev-päevalt emotsionaalse pöördepunktide uurimise, oma elu tähenduse uurimise, energia allikate avastamise, suhete uurimise, rahu andmise endale, tänulikuse avastamine, ohvrimõtlemisest loobumise.


Tulenädal – hingelise mina puhastamine
Üks tähtsamaid elu muutumise viise on tegutseda. Sageli kõhkleme tegutsemast, sest meid valdab hirm, hirm edu ees, hirm läbikukkumise ees või isegi sügavamale maetud alateadlikud hirmud.
Hommikul ärgates keskendu enda ümber ja enda sees olevale tulele. Valgus on tule aspekt. Keskenduge enda ümber olemale valgusele.
Sellesse nädalasse kuulub hirmuga silmitsi seismise, riskimine, varjuga silmitsi seismise, elule jah ütlemine, elu omaks võtmine, vaimsete liitlaste avastamine, lõkkele loovuse tule puhumine.


Maanädal – füüsilise mina puhastamine
Keskenduge igal hommikul ärgates kõigepealt oma ümbruse füüsilisele olemusele. Pange tähele teid ümbritsevate asjade kuju ja tekstuuri. Tunnetage oma keha tugevat füüsilist olemust. Jälgige, kuidas suhtlete füüsilise universumiga ja kuidas end sellega samastate.
Sellel nädalal leiad ühenduse oma kehaga, vabastad mürkidest oma organismi, leiad hinge kodu, avastad armastuse ringi, lood võrratu tuleviku endale.
Kui soovid ette võtta kogu selle kuu ajase teekonna, et avastada oma hinge tõeline omadus, siis täpsed juhised igaks nädalaks ja päevaks leiad raamatust “Hinge juhendamine, 28 päeva oma tõelise mina avastamiseks”, mille autoriks on Denise Linn.


Avastage oma hinge tõeline võrratu olemus!


Tuuli Mäemat


Allikas: http://www.goodnews.ee/kuidas-oma-hinge-juhendada


_________________________________________________________________________________


Goodnews: 7 maailmakuulsa mõtleja seisukohad

Monika Kuzmina südamete kollektsioonist
Foto: Hanno Kross

Juba väga kauges minevikus pöördusid inimkonna helgemad pead maailma algallikate otsingutele, nad püüdsid avastada looduse saladusi ning teha kindlaks selle seadusi. Üks ajastu on küll vahetunud teisega, ühiskonna struktuur muutunud keerulisemaks ja tavainimesele raskemini mõistetavaks, kuid otsingud kestavad edasi.
Suured filosoofid mõtisklesid ja arutlesid, rääkisid ja kirjutasid üha rohkem erinevatest seostest ümbritsevas maailmas, inimeste kõlbelisest algest, sotsiaalse õiguse ja vabaduse ideest, paremast riigikorrast, maailma kultuurist ja ajaloo keerdkäikudest.
Antiikajast tänapäevani on filosoofilist mõtlemist peetud mõistuse ja tunnetuse teeks planeedil Maa.
Ikka veel oleme me arenguteel ning otsime vastuseid meid vaevavatele küsimustele.
Raamatus “21 maailmakuulsat mõtlejat” tutvustatakse ajastute läbilõikes 21 maailma suurima mõtleja elulugu, nende maailmavaateid ja seisukohti.
Paotame 7 maailmakuulsa mõttetarga ideede uksed.


Siddhartha Guatama (Buddha) 
563 – 483 eKr 
 Budda lõi ühest kolmest maailmareligioonist – budismi. Nimi Buddha on talle antud järgijate poolt. Budismi keskmeks on õpetus neljast õilsast tõest: kannatus, kannatuse põhjus, sellest vabanemine ja tee selle juurde.
Budismi sisu tuumaks on jutlus neljast õilsast tõest, mis avanesid Buddhale ilumutusööl: maailm on täis kannatusi; kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides; kannatust saab kaotada; on olemas tee, mis viib kannatustest vabanemiseni.

Konfutsius (Kong Fuzi) 
551 – 479 eKr
 Konfutsius oli Vana-Hiina mõttetark ja konfutsianismi rajaja. Ühiskonnakorralduse põhialuseks seadis ta kõlbelise enesetäiustamise ja eetikanormide täitmise. II sajandist eKr kuni XX sajandi alguseni oli konfutsianism Hiina riigi ametlik ideoloogia. Konfutsiuse ideaaliks oli riik, kus valitseja oli tark ja õiglane, sõjavägi ustav ja vapper, talupojad töökad ja ausad, naised truud ja õrnad ning maa viljakandev ja rikas. Suurt tähtsust omistas Konfutsius muusikale. Ta nägi muusikas sotsiaalse süsteemi täiustumist. Tema arvates pidi muusika olema rahvale vaimutoiduks, kasvatama ja õilistama iseloomu.


Sokrates 
u 469 – 399 eKr 
Sokrates oli Vana-Kreeka filosoof, üks dialekte kui tõe otsimise meetodile alusepanijad. Ta kuulutas oma õpetust suusõnaliselt. Järgnevate põlvkondade jaoks sai Sokratesest mõttetarga ideaali kehastus. Tema filosoofia eesmärk oli eneseteostus kui tee tõelise heaolu saavutamiseni. Sokratese arvates on olemas ainult üks hüve ja see on teadmine, ning samuti vaid üks pahe, milleks on mitteteadmine ehk võhiklikkus.


Demokritos Abderast 
u 460 – 370 eKr 
 Tegemist oli Vana-Kreeka filosoofiga, kes pani aluse atomismile. Demokritost nimetati “naervaks filosoofiks” ning ta arvas, et kõrgemaid hüvesid võib saavutada tänu oma soovide ohjeldamisele ja mõõdukale eluviisile.
Demokritose arvates peitub seisneb õnn heas meeleolus ja häirimatus hingerahus, vaimses harmoonias ja sümmeetrias, kartmatus ja julges vaimus.

Platon 
u 428 – u 348 eKr
Platon oli Vana-Kreeka filosoof ja platonismi rajaja. Ta oli Sokratese õpilane ja üks lääne filosoofia olulisemaid mõtlejaid. Tema filosoofiatuumaks oli ideeõpetus sellest, et kõik materiaalne on ideede ebatäpne koopia. Platonit võib pidada üheks esimeseks filosoofiks, kes esitas süsteemsel kujul oma arusaama riigist kui sellises. Ideaalsel riigil ehk heaoluriigil oli tema arvates neli voorust: valitsejate ja
filosoofide tarkus, sõjameeste ja valvurite vaprus ning tootvate tööliste mõõdukus; neljas voorus on iseloomulik kogu riigile ja väljendub selles, et “igaüks ajaks oma asja.


Aristoteles 
348 – 322 eKr
Aristoteles oli samuti Vana-Kreeka filosoof, süllogistika rajaja. Aristotelese teosed hõlmavad kõiki tolle aja teadmiste valdkondi. Ta on üks Euroopa mõtteloo olulisi mõjutajaid. Aristoteles kui universaalne mõtleja mitte ainult ei vallanud tervikuna oma aja teadmisi, vaid pani ka aluse sisuliselt uutele teadustele nagu füüsika, bioloogia, psühholoogia, aga ka loogika ja eetika.


Erasmus Rotterdamist 
1466-1536
Tegemist oli renessansiajastu tähtsaima humanisti ja õpetlasega, kes kaitses ususallivust. Ta uskus, et ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. Tema ideed panid aluse reformatsiooni tekkele.


Toimetas Monika Kuzmina


Allikas: http://www.goodnews.ee/7-maailmakuulsa-motleja-seisukohad

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

GoodNews: Saavuta oma kõrgeim eesmärk

Raamat “Kes olete kui teised teid ei näe?” annab hea ülevaate sellest, kuidas oma elu muuta ja eesmärke saavutada. See raamat õpetab, et muutused ei tule päevapealt, vaid unistuste nimel tuleb töötada ning loov olla.
Anname teile ülevaate ühest peatükist, kus tuleb juttu sellest, kuidas saavutada oma kõrgeim eesmärk.

Mis on kõrgeim eesmärk?
Kujutlege ette, et rändate üksi kohta, kus te pole kunagi enne käinud ja teil ei ole kaarti ega ka teejuhti. Kujutage, et peate leidma tee, tuginedes vaid iseenda instinktidele ja mööduvate võõraste inimeste nõuannetele. Vägagi riskantne ettevõtmine, kas pole? Loomulikult vajate kaarti juhuks, kui peaksite eksima või kui vajate kinnitust, et te ei ole teelt kõrvale kaldunud.
Sama kehtib ka elus. Me kõike vajame emotsionaalset ja psühholoogilist kompassi, mis juhataks meid ja ei laseks teel ära eksida. Vajame justkui seda midagi, mis aitaks meil langetada õigeid otsuseid. Mis on need õiged otsused? Need on valikud, mis vastavad suurele pildile, mis teil enda kohta loodud on.
Kõrgem eesmärk on teie elustrateegia alus. See on teie olemise põhimõte ja annab teie elule mõtte. See ei ole mingi juhuslikult pähe tulnud mõte. See on identiteet, mille olete enda jaoks avastanud ja mille paljastate kõigile enda ümber oma käitumise ja valikutega.
Kas olete märganud, kui keeruliseks muutus elu peale 18ndat eluaastat? See oleks nagu eksam, kus küsimused muutuvad aja edenedes aina raskemaks. Ja kui jõuate tõeliselt raske küsimuseni, hakkavad juhtuma veel igasugused kummalised lood. Teie kõrgem eesmärk on tegelikult mingis mõttes sekstant, mis teid õigel kursil hoiab. See vastab küsimusele: mida teete teie paremini, kui kõik teised? Küsige see küsimus endalt ning kuulake, mida vastab teie sisehääl sellele.
Tunnetuslik ebakõla
See on kaasaegse psühholoogia üks kõige tähtsamaid mõisteid ja üks kõige vähem mõistetavaid. Kui te seda terminit enne kuulnud pole, arvate ilmselt, et see tähendab üheaegselt mõtlemist mitmele asjale. Sest ebakõla muusikas viitab ju sellele, et mängitakse üheaegselt kahte või enamat ühtesobimatut nooti.
Tunnetuslik ebakõla on midagi sarnast, kuid asi on veidi keerulisem.
Tunnetuslik ebakõla tekib juhul, kui teie käitumine ei ole kooskõlas sellega, kelleks te end tegelikult peate. Loomulikult juhtub seda meie kõigiga, kuid mida enam edasi seda ette tuleb, seda kiiremini tekib meis stress.
Näiteks meeldib meile mõelda, et oleme toredad mehed ja naised. Vahetevahel peame aga tegema asju, mis ei ole sugugi toredad. Kui sedasi juhtub, tekib radariekraanile väike probleem. Tavaliselt saab sellest probleemist lihtsalt lahti, kui oskame olukorda endale selgitada või mõistuspärastada. Kuid kui erinevus enesekujutluse ja tegeliku olemuse vahel muutub liiga suureks, hakkab inimese hing hoopis roostetama. Või toimub mingisugune plahvatus.
Üks korralik kõrgem eesmärk aitab ebakõla vältida ja toimib vastumürgina tunnetusliku ebakõla suhtes. Kõrgem eesmärk peaks olema võimalikult lühidalt väljendatav. Seda peaks saama kasutada igas olukorras, mitte ainult äri- või isiklikuks otstarbeks. Ja see peaks olema piisavalt kõlav selleks, et temast ära ei tüdineks, sest kui tüdinete oma kõrgemast eesmärgist, tüdinete ka endast.
Olge iseenda kaubamärgi looja
Mõelge endast, kui tootest, tootest, millel on osaliselt samasugused omadused, kui teil. Ei ole mingit tähtsust, mis toode olete. Mõelge supermarketi pikkadele riiulitele ja valige sealt välja toode, mis teile meeldib või mida tunnete. Võib-olla olete kurgipurk. Aga vahest hoopis keskmise kõvadusega hambahari.
Kas olete tähele pannud, et igal tootel on oma teatud omadused, mis kohe silma torkavad? See kas valgendab, lööb särama või lõhnab värskendavalt nagu sidrun. Igal tootel on just talle omane müügiesildis või kindel eesmärk. Igal tootel on selgelt välja öeldud omadused.
Terminiga “kaubamärgi loomine” kirjeldatakse ka teatud toote kasvu ja arengut. Inimene, kes selle kaubamärgi edukuse eest vastutab, on kaubamärgi korraldaja. Meie poolt välja pakutud “elu korraldamise” läbiviimiseks võite kasutada samasuguseid vahendeid, mida kasutatakse kindlate kaubamärkide korraldamiseks.
Paljud kaubamärgi korraldamise põhitõed, mis on osutunud edukaks, kehtivad ka elukorralduse puhul.
Näiteks kasutatakse “väärtuse mudeli” põhimõtet, millega määratakse, mida see kaubamärk meie silmis endast kujutab ja kuidas tarbija seda näeb. Kõik, mida me selle kaubamärgi tarvis edaspidi teeme, selle sisaldus, pakend, reklaam ja pakkumised, tuleneb väärtuse mudelist. Olgu see seep või hambapasta või nõudepesuvahend, peab see omama väärtuse mudelit, et olla edukas.
Sama tähtis on selgitada välja see, milline see toode kunagi ei ole. Te ei saa olla meele järgi kõikidele. Sama tähtis, kui määratleda see, kes olete, on leida aega kindlaks teha, kes te ei ole ja kelleks te mitte kunagi ei saa.
Seega on vaid kolm asja, mida tegema pead:

1. Leidma ülesse oma kõrgeima eesmärgi
2. Panema paika teekonna selle saavutamiseks
3. Tegutsema

Soovime teile kallid lugejad palju jõudu ja edu oma eesmärkide saavutamiseks!

Toimetas Tuuli Mäemat

Allikas:  http://www.goodnews.ee/saavuta-oma-korgeim-eesmark

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

GoodNews: Mis on muretsemine?

Raamatus “Ellujäämise õpetus” seitsmendas osas on juttu sellest, kuidas tupikust väljapääsu leida ning lõpetada muretsemine. Peatükis, mis on muretsemine, on juttu sellest, mis peitub tegelikult muretsemise taga ning mida teeb inimesega muretsemine.
Mure ja muretsemine
Stressides inimene ei oska elu alustada iseendast. Tundes süütunnet, tõstab ta pilgu ja näeb enda ümber õnnetuid, hädas olevaid inimesi. Kes on talle lähemal, selle häda tundub suurem. Võõrad on kaugemal, seepärast tunduvad nende hädad väiksemad, aga kui võõrad saavad omaks, siis on ka nende hädad suuremad.
Mida te teete, kui näete kalli inimese häda? Hakkate tema pärast muretsema, eks ole? Ühe muret nähes hakkate ühe pärast muretsema, teise muret kuuldes, hakkate teise pärast muretsema, paljude muret aimates, hakkate paljude pärast muretsema, maailma häda teades, hakkate maailma pärast muretsema. Tahaksite aidata, aga ei oska, ei suuda, pole võimalusi.
Seega, kui muret ei ole, siis muretsemisega ta tuleb
Kui teile tuleb esimest korda pähe mingi mõte kellestki või millestki, siis ta tuleb ütlema, lase mind vabaks. Kui te seda ei tee, siis ta tuleb teist korda. Nüüd on ta juba mure kellegi või millegi pärast. Enam te ei oska hoolitseda selle eest. Te ei saa arugi, et kõiges näete iseennast, seega ka oma muret. Teine on muutunud teie mureks.
Muretsemine on hea inimese tunnus, aga ta ei ole Inimese tunnus
Enamik inimesi tõestab oma headust teiste pärast muretsemisega. Mida rohkem muresid, seda justkui parem inimene. Olime aastakümneid harjunud inimestega, kes nimetasid ennast kõlavalt ühiskonna südametunnistuseks. Nüüd on temperament talitsetum, aga ega see ei tähenda, et ühiskonna pärast muretsejaid vähem oleks. Kes ei tee ühiskonna heaks midagi, need vähemalt muretsevad, pidades ennast sellega erilise lugupidamise vääriliseks. Karmimalt öeldes, inimesi, kes ei ela oma elu ja ei lase ühiskonnal elada, oli, on ja jääb olema. Selline on kord juba muretsemise stressi toime.
Muretsedes pisiasja pärast, ei lase muretseja teisel pisiasja korda teha, muretsedes suure tegemise pärast, ei lase ta teisel suurt asja ajada, ja muretsedes teise kogu elu pärast, ei lase ta teisel kogu elu elada.
Mure on hingele raske kandam, millest, kui enam kanda ei jõua, tahetakse lahti saada. Kuna mure ootab vabaks andmist, siis temast ei õnnestu lahti saada. Teise pärast muretsedes (kannatades) hakatakse paratamatult teist oma muredes (kannatustes) süüdistama ja süüdistaja (kannataja) võib kogu maailmale tõestada, et teine on tema kannatuste tekitaja. Ise tegi oma hinge raskeks, aga kuna see on teise pärast, siis ongi teine süüdi.
Naised on üldtuntud muretsejad
Üks asi, mille pärast nad muretsevad, on see, et mehed ei räägi midagi. Kui nooruses veel rääkisid, siis mida vanemaks jäävad, seda vähem räägivad, pigem uputavad oma mure viinasse. Viin ei hakka kunagi muretsema, naine teeb seda pidevalt. Täpselt samal põhjusel ei taha lapsed, eriti eelpool nimetatud mehe lapsed, ema oma muredesse pühendada. Murelik ema on traagik, kes peab ilmtingimata hädalise leidma ja seda haletsema, olgu see siis oma või võõras, aga probleem, mille lahendamiseks ema abi vaja oleks läinud, jäigi seepärast lahendamata. Või paisus hoopis suuremaks kui asi väärt, näiteks tüliks.
Jagatud mure öeldakse olevat pool muret, aga muretsejate käes kannatanu arvab teisiti
Ta eelistab oma muresid ise lahendada. Ta kardab muretsejaid, kes muretsevad ka siis, kui mure on ammu lahendatud, sest vanade asjade pidev meeldetuletamine takistab elu edasiminekut. Tal tõusevad ihukarvad püsti, kui teine küsib: “Ega sul jälle nii ei ole, kui tookord oli?” See tähendab, et teise muretsev südamlik huvitatus rikub jätkuvalt tema elu.
Supermuretseva ema pärast kannatanud inimene võib vaikida kui sein, nii et tal ei tule pähegi kellelegi midagi rääkida. Ei head ega halba. Võib-olla see inimene on nii tubli, et tuleb oma eluga üksi toime. Mida tublim ta on, seda enam provotseerib ta muretsejaid, kes oma eluga ei ise ega üksi toime ei tule. Ta võtab teiste mured enda kanda, kuni enam ei jaksa. (Nüüd on muretsejal põhjust tema pärast muretseda.)
Üleüldse kõige rohkem oskavadki muretseda emad. Vanaemad oskavad ka, aga sageli nad ei tea, mille pärast muretseda. Kui nad ajaga kaasa ei lähe, siis räägitakse neile vähe ja seepärast ei ole neil tihti muud muret kui mure, et ei ole muret. Nad on oma pika elu jooksul kogenud, et kui neile ei räägita, siis on midagi väga pahasti. Nad ei mõtle, et kui ei räägita, siis kas polegi midagi rääkida või ei tohi muretsejale seda rääkida. Muretseja valib ikka kõige hullema variandi. Peaasi, et oleks mille pärast juba ette muretseda.
Ka kõige tublim inimene ei suuda kõigi muresid üksi kanda. Varem või hiljem vajub ta koorma all kokku või murdub. Kui kokku vajub, siis viskab ehk koorma viimasel hetkel seljast maha. Kui murdub, siis läheb teise ilma, et kui tagasi tuleb, siis ehk ei korda enam sama viga. Kogemuse võrra arukamana tuleb ta oma eluga ise toime, mistõttu tal pole muretsejatele rääkida midagi, millest muretseja kinni saaks hakata. Muretsejal on nüüd eriti suur mure, sest mis elu see ilma muredeta on! Muretseja meelest on oma elu eest hoolitsev inimene südametu inimene. Ka muretseja näeb ju teistes vaid iseennast.
Nii imelik kui see ka ei ole, aga õnnelikus abielus olevad abikaasad kurdavad sagedamini kui tülitsejad, et neil pole oma muret kellegagi jagada. Rääkimise asemel püütakse teineteise mõtteid ära aimata ja teineteise ees kannuseid teenida. See tekitab väsimuse ja tüdimuse. Kumbki ei taha teisele muret valmistada, kuigi mure on, tekitades nii pingeid, millest ei räägita, aga mida tuntakse sellevõrra tugevamini. Mure, mis sellisest segasest iseendaga võitlemisest on tekkinud, on kahtlusi ja usaldamatust sageli nii täis, et kumbki ei usu enam teist.
Usaldamatus on enesekaitse
Püüd ennast muretseja muretsemise eest kaitsta, võib inimese nii suureks näitlejaks teha, et varjamine muutub märkamatult valetamiseks ja kui see välja tuleb, siis käib kärgatus ja õnnelikust abielust on järel ainult riismed. Vastastikuste süüdistamiste tõeline põhjus jääb tavaliselt leidmata.
Muretsemine on lühemalt öeldes teiste elu äraelamine. Kuna võimatut teha pole võimalik, siis mida rohkem seda püütakse teha, seda rohkem kannatatakse ise. Muretsejal on täielik õigus öelda, et ta jäi teise pärast haigeks. On olemas kuldne reegel: mida rohkem inimene muretseb, seda rohkem ta oma murele alla jääb, sest muretsemine on stress, mis ei lase elul loomulikult kulgeda.
On lõputu hulk variante, kuidas keegi muretseb. Mismoodi muretsemine toimib?
Sellest arusaamiseks kujutage endale ette, et kõigel on oma eluenergia nagu sümboolne pall. Sirged kiirjad kanalid toovad sinna nii maast kui taevast eluenergiat. Kui kanalid on lahti, siis taevane energia laskub takistamatult maasse ja maine energia tõuseb taevasse ning elu areneb. Selline eluenergia on kõigel, mis üldse meelde võib tulla: elusal ja elutul, loomal ja inimesel, tervisel ja haigusel, ööl ja päeval, tulevikul ja minevikul, tervikul ja selle osal. Näiteks inimesel, tema käel või jalal, koel, organil, rakul.
Kui inimene hakkab muretsema, siis tema muretsemine tõmbab teise vastava energiapalli muretseja palli sisse, väänab teise energiakanalid kõveraks ja hakkab sellega ära elama teise elu. Kui teine tahab ise oma elu elada, siis ta tõmbab oma energiat tagasi. Õigem on öelda: tema tahtmine tõmbab. Aga muretseja ei anna. Kui ta annaks, siis ei saaks ta olla hea inimene, kes elab ära teise elu. Seetõttu pole teisel piisavalt energiat, et oma tööd teha, tema töövõime kannatab. Muretseja hakkab muretsema tema töövõime pärast. Sellega ta võtab teise töötegemise energiapalli oma palli sisse ja väänab needki energiakanalid kõveraks. Kui teine tahab tööd teha, siis ta peab oma energiat tagasi tõmbama. Aga muretseja ei anna. Kui ta annaks, kuidas ta saaks tõestada, et ta on hea inimene, kes teeb ära kõik teise tööd. Sellepeale kannatab teise tervis ja muretsejal on põhjust sellegi pärast muretseda. Sellega ta tõmbab teise tervisepalli oma palli sisse ja hakkab õitsema – teise eest terve olema. Teine haigestub sellest. Muretseja hakkab muretsema sellegi pärast ja tõmbab teise haigusepalli oma palli sisse ning haigestub.
Kui muretseja läheb arsti juurde, siis arst annab rohtu, mis tapab tema haigust (maiselt – keemiaga) täpselt samuti, nagu inimene on tapnud iseennast ja teisi (vaimselt – oma heade tahtmistega). Kui ta on meditsiinis pettunud, siis ta läheb selgeltnägija juurde, kes ütleb talle: “Sa peadki haige olema, sest sul on vampiir kallal.” Eriti hea selgeltnägija ütleb sedagi, kes see vampiir on.
Muretsemine muudab elu täielikuks sasipuntraks
Muretseja ohver klammerdub automaatselt muretseja energiasse, mis tegelikult on tema enda energia. Üks on ühes kinni, teine on teises kinni, mõlemad vampiiritsevad, et elada. Nõrgem jääb alla. Kes hädaldama hakkab, muutub nõrgemaks. Mõlemad on head inimesed, kes haletsevad teist sellepärast, mida ise teisele teevad. Vähesed kannatajad jätavad probleemi enda teada, enamik räägib kõigile sõpradele ja sugulastele oma hirmsatest kannatustest vampiiri käes. Oma rollist vaikitakse ja kui teataksegi, siis keeldutakse uskumast.
Pole asja, mille pärast ei võiks muretseda, ja pole asja, mida ei võiks muretsemisega täielikult ja lõplikult ära rikkuda, hävitada, tuksi, nässu või nahka keerata.
Muretsemine hävitab elu iseregulatsiooni protsessi. See tähendab, et kõigel olemasoleval on oma energia, mis elab oma elu, on võimeline ise omasoodu kulgema ehk ise reguleeruma. Õhule ja veele ei pea ütlema, kuhu minna ja mida teha, nad voolavad vastavalt loodusseadustele. Kui te hakkate nende pärast muretsema, siis teie kehas olevad õhk ja vesi ei saa enam vastavalt loodusseadustele voolata, mis tähendab, et teie ainevahetus häirub ja kaugel siis see haiguski on.
Kes ei oska loodust armastada, see hakkab tema pärast muretsema, teda ümber kujundama ning imestama, miks loodus on haige. Kui muretsete oma töö pärast, siis võtate töö oma hingele ja töö ei saa ise korralduda. Kui muretsete oma elu pärast, siis ei saa teie eluenergia vajalikku kohta voolata. Kui muretsete oma haiguse pärast, siis ei saa haigus paraneda. Vaatasin hiljuti ühte rasedat naist, kes muretses oma raseduse pärast nii väga, et loode ei saanud normaalselt areneda. Täpsemalt öeldes, lootes olevad meesenergiad ehk pool lootest ei saanud areneda. Mure ilma, riigi, rahu, laste, loomade, taimede, mineviku, tuleviku, saatuse, tervise, raha, asjade, töö jne. pärast tekitab teile kindlasti ainult ebameeldivusi.
Muretsemisega tehakse endale probleem sellest, mis probleem ei ole. Teine inimene on probleem. Teise inimese probleem on probleem. Ja kui teise inimese probleem on omakorda kellegi kolmanda probleem, siis teie oletegi saanud endale mitmekordse probleemi. Küllap selle koha peal tõrgub teie mõistus juba mõtlemast. Tekkiski veel üks probleem. Ime siis, et inimeste mõistus sõlme ei lähe. Oskame lihtsa kiiresti keeruliseks mõelda, aga et keerulist uuesti kiiresti lihtsaks mõelda pole võimalik, siis lihtsam on muretsema hakata. Muretsemine aega ei küsi, ta võtab selle küsimata. Mida suurem mure, seda rohkem ta teie aega hõivab, mis tähendab, et te teete kõike vaid mure pärast ehk murest.

Murel on kaks nähtavat tunnust – kortsud ja hallid juuksed
Mure materiaalsete asjade pärast tekitab kortse, aga mure vaimsete asjade pärast tekitab halle juukseid. Kes tahab näidata oma muret materiaalse elu pärast, selle nägu kattub kortsudega, aga kes sama asja vapralt varjab, see närtsib sisemiselt. Kes tahab näidata oma muret inimese, inimeste või inimkonna elu ehk vaimse kasvu pärast, selle juuksed muutuvad hõbedaseks. Tegelikult on see mure iseenda vaimse potentsiaali pärast, mis ei oska leida võimalust, kuidas rasket olukorda lahendada. Inimene, kes on võtnud pähe elu edasiviimise kohustuse, põrkab pidevalt takistustele, mida ta ei suuda mõista. Näiteks, kuidas võivad teda takistada inimesed, kelle heaolu nimel ta ennast ohverdab?
Vanasti muretsesid inimesed halva pärast. Nad väärtustasid pisikest head ja olid õnnelikud, kui abikaasas oli midagigi head. Mida aeg edasi, seda rohkem tahetakse lahti saada kõigest halvast. Haigusedki on vastavad. Vanasti surdi noorelt keha kannatustesse. Nüüd elatakse järjest kauem, kannatades ise ja teisi oma hingepiinade pärast kannatama pannes.
Inimene, kes laseb oma mure vabaks, elab nagu linnukene oksa peal. Lind ei muretse homse päeva pärast, ta hoolitseb homse päeva eest. Täpselt samuti teeb vajaduste järgi elav inimene, ainult et inimese kombel.
Kui inimene ei oska oma muretsemist vabastada, siis ta aina muretseb ja muretseb, valmistab sellega kannatusi nii endale kui ka teistele, kuni ühel päeval avastab, et tema armsad on tema vastu hoolimatud. Ta on alati kartnud hoolimatust, sellepärast on ta nii palju muretsenud, ja nüüd on käes see, mida ta kartis. Temast võib välja paiskuda nii äge viha, et ta ehmatab isegi. Ta pole osanud aimatagi, et positiivne muretsemine muutub kasvades negatiivseks hoolimatuseks ehk aktiivseks apaatiaks.

Seega, lõpeta muretsemine tühiste asjade pärast ning ela elu justkui lind oksal!

Toimetas Tuuli Mäemat

Allikas:  http://www.goodnews.ee/mis-muretsemine