See looming...

Lõpetasin just õmblemise ning katsusin terve aja mõelda selle peale, mida see tegevus mulle siiski annab.

See on miski, mis aitab minna heaoluriiki. Riiki, kus kõik on ilus, hea ja turvaline. Sa kaod oma kapslisse ning seal olles ei eksisteeri sinu jaoks ühtegi muret, probleemi, inimest ja vahel ka iseennast. On vaid praegune hetk. Ja kui sa sealt välja kavatsed tulla märkad, et aeg on kuhugile kadunud. Saad aru, et vahepeal on elu möödunud ning reaalne maailm on siiski sinu kõrval.