Aeg iseendale

Aega iseendale tuleb võtta, kasutada ja sellesse tuleb investeerida. Suurim väärtus on see, et sa võid teha, mida hing ihkab! Ei oma tähtsust, kas need tegevused on kõige nõmedamad, labasemad või toredad- aga need on sinu tegevused.
Üksindus-ja üksildus. On see sõnapaar, mis tundub väga sarnane, kuid tegelikult on täiesti erinev. Hirm, et me ei julge investeerida aega iseendale seisneb just selles sõna paaris.
Kui me jääme iseendaga kahekesi tabab meid esmalt kummaline kõledus- aga mida ma nüüd siis teen, ma ju ei räägi kellegiga ega vaata kellegile otsa ka, olen ainult mina ja mina. Ja see kummaline vaikus. Ei oska astuda ega istuda, olla ega käituda. Kui inimkond saaks aru vaikuse väärtuslikusest näeksime tänaval palju rohkem rahulolulisi ja tasakaalukaid inimesi. Vaikus on loodud selleks, et midagi selgineks ja lahustuks ning saaks tekkida uus hääl. Vaikus on justkui vesi, mis lahustab enamus aineid ära, seda teeb vaikus ka meie hirmude, tunnete, valude ning mõtetega.
Jäädes iseendaga üksinda saad sa tundma tõelist ennast- sest kõik tunded, mõtted ja emotsioonid on nüüd sinu kätes, sul ei ole enam põgeneda kellegi seljataha. Sa ei saa enam iseenda eest peitu pugeda- nüüd, siin ja praegu pead sa tegelema oma väiksemate ja suuremate vigade, hirmude ning valudega.

Kui sinu aeg on ära oldud ja tunned, et enam ei suuda, siis ongi aeg naasta inimeste keskele. Sa tunned nüüd iseennast, tead paremini enda nõrkusi ning tugevusi. Ja mis peamine- sa ei sõltu enam kellestki ning sinu enda aeg on sulle kõige olulisem. Sa oled saanud sama tugevaks, kui kalju, mida enam ei kõiguta miski.
Ja siis sa saadki öelda:´´Las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi.´´

Selle iseenda aja sees on vaja veel üks oluline asi ära teha- sa pead vabanema kõigest saastast oma elus. Ma väljendan end siin juures kõige otsemini ning kõige labasemalt, kuid see on vahetu emotsioon minust. Sa pead tegema suure, väga suure inventuuri oma ümber olevate inimeste, suhete ning suhtluste osas. Vaja on ära visata palju ebavajaliku materjaalset ning pühkida oma hing seest poolt puhtaks maailma suurima harjaga.

NB! Üksindus ja üksildus. Ära unusta, et üksindus on mida imepärast- see on vaikuse hääl iseendaga ning suurpuhastuse aeg. Pärast seda oled silmitsi Uue maailmaga. Üksildus on aga midagi hirmust- see on see, mille oled iseendale välja mõelnud, see on kole ja tume tunne, mida ei tohiks keegi tunda. Neil kahel asjal on vaja vahet teha, et nautida seda õiget tunnet- üksindust.

Ja siis sa oledki valmis oma Uues maailmas. Ning uut avastamist on palju.
Esmalt sa hakkad mõistma, kui palju aega sa oled raisanud millegile, mida polnud. Sa oled investeerinud kellegisse või millegisse, mis on olnud illusioon. Sa oled justkui saanud poest defektiga kauba, kuid raha enam tagasi ei maksta.
Teisalt sa mõistad, kui palju müra ning kära on sinu ümber, kui sa kodust välja astud. Ja sa hakkad pikkisilmi ootama millal saad jälle varjuda müra eest pessa ära.
Kolmandaks sa märkad, et järsku sul on olemas kõik, mida vajad. Su elus on märkamatult ainult asjad, inimesed ja tegevused, mida sa tõeliselt armastad.

Üksindus on täitnud imeväel sinu unistused, sest sa andsid selleks võimaluse. Sa puhastasid ära vana ning tegid ruumi uuele. Uuele, millegile imelisele.

Minu kõrval on kuhi ajakirju, ahi köeb ja kurk on sügistuultest kähe. Viimaste päevadega on tehtud nii palju tööd, et kummaline on siin istuda ning mitte midagi teha. Järsku ongi aeg iseendale, kui hea. Mul on viimasel ajal nii palju kirjutada, et arvatavasti ma võikski siia istuma jääda ning raamatu valmis kirjutada. Midagi kummalist on juhtunud. Mingid laused jooksevad mu peas lihtsalt koguaeg. Ma kõndisin täna koju ning  artikkel lihtsalt tegi ridu mu peas, ma nägin suurt vaeva, et ma jõuaks koju selle kirjaga peas ja jõuaks kirja panna. Jõudsin, päev on korda läinud.

Vahepeal sai Eesti riik rikkamaks uue missiooni tunnete inimeste näol ning imepärase moeürituste sarjaga. Ma tundsin selle lõppedes ennast meeletult rikkamana, tundsin et justkui väike killuke on haamriga parandatud selle maailma loost ning väike heategu on jälle tehtud. Imeline, mis muud.
Usun, et minu jälgijad on asjaga niigi kursis, seega ei hakka siia pilte-juttu selle kohta panema.

Kuna uus nädal pidi tulema tuuline-vihmane-udune-lörtsine siis on õige aeg soetada raamaturiiulile parimad raamatud ning mõnus aeg iseendale teha.

Mina nagu väike töönarkomaan ikka ootan aega, et saaks jälle tööd rabada ning iga päeva lõpus oleks hea tunne -´´TEHTUD!´´

Ei, ma ei ole veel armunud, kui siis vaid iseendasse või elusse. Kuid ma tunnen, et varsti olen selleks valmis.

Võtke aega iseendale ja leidke vaikus enda sees, ümber ja maailmas.
Armastusega,
T