Ma ei teagi, kas peaksin vabandama, vist ikka peaksin. Viimased poolteist kuud on möödunud linnulennult. Kaks kuud tagasi tegin otsuse, et töötan poolteist kuud nii palju, kui suudan ning lähen reisima. Esmalt ei kujutanud ma seda ise ette ning arvatavasti veel vähem teised. Järjest lähemale jõudis aeg ning järjest raskemaks see aeg muutus.
Enamikel õhtutel ma tulin töölt koju nuttes, sest ma olin nii väsinud. Ma tundsin, et ma reedan justkui iseennast ja räägin endale vastu- ma ju teadsin, et ma ei taha enam kunagi teha midagi, mida ma ei armasta. Sellepärast oli see aeg ka nii raske. Päev-päevalt ma töötasin enda põhimõtete vastu, mille olin endale loonud. Omada kolme töökohta ning töötada poolteist kuud iga päev tundus alguses kerge. Mõtlesin nagu alati- kuidagi ikka ju saab. Eesmärk oli õilis, minna ja lihtsalt olla. See oli ainus, mis hoidis mul sirget selga ja ei lasknud murduda.
Paljud kindlasti mõtlevad, miks ma sellise otsuse tegin, et minna ja veel ihuüksi. Arvatavasti oli ja on minus nii suur soov näha ja kogeda midagi enamat, kui see, mis mul on. Ma tean, et alati saab paremini, rohkem, kaugemale ja kiiremini, aga see on minu latt ja minu unistused. Teisalt mind ei hoidnud mitte miski kinni. Ma tundsin, et ma olen nii väsinud sellest kõigest. See kõlab justkui rikkis plaat, ma tean. Päris tihti kuuleb inimesi ütlemas, et nad on lihtsalt nii väsinud sellest kõigest. Aga ma tõesti olin... ma tundsin, et ma pean vahepeal eemale saama. Asjadele, olukordadele ja elule tuleb ruumi anda. Asju kaugelt vaadata.
Ma ei kahetse seda otsust. Ära minnes kogesin, et inimesed armastavad mind tõeliselt. Kogu südamest. Ja võib-olla vahepeal ongi vaja minna, et sellest aru saada.
Ma olen vaid kolm päeva ära olnud, kuid mul on tunne nagu see aeg oleks meeletult pikk. Ma olen nii palju selle lühikese aja jooksul juba kogenud, selgeks saanud, et võiksin juba täna naasta ja olla hoopis teine inimene. Kuid ei. Ma ei tee seda.
Ma tunnen nagu oleksin jõudnud koju. Nagu rändamine ja pidevalt rännus olek olekski minu kodu.
Ma soovin teile öelda kallid inimesed, et riskimine on elus vajalik. Ka minul võttis päev enne ära tulekut hirm hinge kinni, kuid ma ei andnud alla, ma teadsin, et ma saan hakkama ja siin ma nüüd olen. Armastan jälle elu ja elada.
Tere daamid ja härrad
VastaKustutaKas vajate hädasti finantslaenu (laenu)?
Paljud inimesed seisavad silmitsi enneaegsete rahaliste väljakutsetega ja enamik neist ei suuda kõrgete intressimäärade, ebapiisava tagatise, võla ja sissetuleku suhte, madala krediidiskoori või muude põhjuste tõttu oma kohalikest pankadest või muudest finantsasutustest omakapitalilaenu saada.
Kui teil on vaja kiiret laenu, soovitan teil pöörduda minu ettevõtte poole ja saame teid aidata laenu saamisel.
Pakume igasuguseid laenuteenuseid (isiklik laen, ärilaen, hüpoteeklaen ja paljud teised), pakume nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi laene, tagatud ja tagatiseta laene ning lisaks saate laenu võtta kuni 20 miljonit eurot. Minu ettevõte aitab teil laia valiku laenutoodetega saavutada mitmesuguseid eesmärke.
Lisateavet meie laenupakkumise kohta; siin on meie kontaktandmed.
Kontakt e-post: novicapfinancialservices@gmail.com
Kontaktnumber: +31642117819 (WhatsApp)
Enam pole ooteaegu ega stressirohkeid pangavisiite. Meie teenus on saadaval ööpäevaringselt - saate laenu ja teha tehinguid igal ajal ja igal pool, kus seda vajate.