Elu ilma hirmuta
Hirm on tunne, mis võib võtta meilt võime unistada, elada
ning luua midagi imelist. Hirm jaguneb kaheks- on hea ja halb hirm. Hea hirm
hoiatab meid ohtude eest. Halb hirm takistab meil ellu viia unistusi, soove
ning uskumusi. Kumba sa rohkem kuulad?-
selles on küsimus. Kas sa lased oma igapäevaelus valitseda heal või halval
hirmul. Kas märkad, et hirm võtab sinult võime elada unistuste elu?
Kui paljud teist saaksid öelda, et pole kunagi oma elus
hirmu tundnud? Arvatavasti mitte keegi.
Tee otsus halvast
hirmust vabaneda ja hakka elama!
Ma olin terve elu kuulanud paha hirmu, mis takistas mul
elamast. Kui millestki unistasin siis esmalt tunnetasin hirmu selle unistuse
suhtes. Nii kuulasin ma aastaid paha hirmu, mis istus mul kuklas ning ei lasknud
unistusi unistada ega ellu viia. Mõni aeg tagasi tegin otsuse, et aeg on hakata
oma hirmudest tõeliselt vabanema. Ma olin alati soovinud näha maailma, teisi
kultuure ja inimesi. Kuna minu paha hirm ütles pidevalt, et üksi on ohtlik
reisida ja rännata siis seda ma ilmselgelt uskusingi.
Kui ma hakkasin oma hirmu ületama siis esmalt ma ei
tunnistanud seda hirmu tõeliselt. Inimesele ju meeldib iseendale valetada. Ma
teadsin, et ma kardan, kuid ma ei tundnud tõeliselt hirmu enne, kui pakkisin
kohvri ning astusin kodust välja. Sel
hetkel oli mu sees selline hirm, et hing tahtis kinni jääda. Ületades
aina riikide piire hakkas minus vaikselt elama vabadus. Ma hakkasin mõistma
hirmu minu sees, mille ma olin tegelikult ise endale välja mõelnud. Tundsin end
justkui väike tüdruk, kes oli terve lapsepõlve uskunud, et tulevikus olen ma
printsess ning ma leian unistuste printsi valgel hobusel. Ma olin eksinud.
Nii jõudsin ma tõeni:
``Hirmu, mis takistab meil elamast. Hirmu, kui sellist ei
olegi olemas! See on meie endi välja mõeldud mõte, mida me usume eksisteerivat.
KÕIK ON VÕIMALIK!``
Jõudes selle tõeni tundsin, et suudan kõik siin elus ellu
viia, mida soovin. Hirmud, mis mind enne olid takistanud olid kadumas. Ma
tundsin, et kui ma ei tunne hirmu siis olen ma tõeliselt vaba. Ma ei sõltu
kellestki ega millestki. Ma ei karda ennast armastada ja endaga üksi olla pikka
aega. Ma ei karda vaadata endale tõeliselt silma ning mõista, kes ma siis
tegelikult olen.
Sel hetkel, kui kaob hirm minu seest julgen ma armastada kõiki
ja kõike tingimusteta. Ma ei karda haiget saada, armuda ega ka kaotada. Ma
jõuan tõeliselt praegusse hetke, kus ei ole kohta hirmudele.
Nii ma istusin pidevalt kaardi ees ning mõtlesin, kuhu ma
täna tahaksin minna. Ma üllatasin ise ennast pidevalt- kuidas ma enam ei karda?
Kas see on normaalne? Jah on, sest see on uus olukord ja uus tunne- elu ilma
hirmuta. Rännak ilma hirmuta.
Rännak ilma hirmuta
Meie terve elu on üks suur rännak. Me rändame pidevalt
üksteise eludest läbi ning vahetame paiku kuniks me leiame selle soovitud rahu
ja õnne. Miks me siis rändame koos hirmuga? Miks me oleme endale välja mõelnud
mingi tunde, mida tegelikult pole olemas?
Kui sa tunned hirmu siis mõtle hetkeks sellele, mis on kõige
hullem, mis saab juhtuda? Järsku sa mõistad, et midagi hullu ei saagi juhtuda.
Muidugi juhtub päevast-päeva inimestega õnnetusi ja nad kaovad müstilisel moel.
Kuid sa ei saa ju elada mõeldes, et kui ma astun kodust välja siis minuga
juhtub midagi. Nii me ei saagi elada, kui meid pidevalt hirm taga ajab.
Seega, armas inimene, kes sa seda loed. Ma soovin sulle nüüd
öelda sõnad, mis tulevad kaugelt, kuid soojalt ja südamest.
Kõik, mida sa soovid
siin elus ellu viia on võimalik.
Sinu unistused on
vaid käeulatuses, sa pead neist vaid kinni haarama.
Ära karda, sest hirmu
ei ole.
Sa oled võimeline
kõigeks.
Sest sa oled nii
imeline inimene!
Mina rändan edasi
ning vaatan, mis elul mulle pakkuda on.
Ikka armastusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar