Miks mujal on parem, kui kodus

Miks mujal on parem, kui kodus- sellele on raske ja samas kerge vastust leida. Ma ei taha siia panna kirja teksti, mis teeks maha kodumaad vaid soovin mõista seda fenomeni, mis paneb noori lahkuma Eestist. Vaikselt, enda sees olen teinud otsuse, et ka mina teen otsuse välismaa kasuks üsna pea. Miks, sellele on palju vastuseid. Esmalt, kui ma viskan siin kaugel olles korra pilgu Eesti elule ja uudistele tekib minu sisse kohe raskus. Pidev üksteise mahategemine, valetamine, vassimine, kes on ilusam ja parem. Muidugi on seda ka siin, kuid siin on ka enneolematu lahkus, sõbralikus ja soojus. Igas päevas kohtan heal juhul ühte inimest, kelle suunurgad ei ole ülesse poole ning kellest ei õhka soojust ja lahkust. Inimesed pakuvad sulle abi ka siis, kui sa ei küsi seda. Kui sa küsid aidatakse sind nagu oma lähedast. Sa tead, et oled hoitud ja armastatud.

Mulle tundub kummaline tunne, et saan tunda end siin rohkem kodus, kui oma kodus. Kuidas see küll võimalik on, kuid tundub et on. Võibolla on mujal rohkem häid tundeid. Võibolla ongi meil vaja oma elu jooksul rännata nii kaua ja nii kaugele, et leida oma kodu. Nüüd tekib mul küsimus, kas meie kodu on see, kuhu sünnime või seal, kus tunneme end hästi? Meie süda võiks ju ikkagi olla rahul ja õnnest tulvil, kui meie süda on rahul kuskil mujal, kui kodus siis ehk seal ongi kodu.

Muidugi ma tunnen puudust oma perekonnast, aga tõesti vaid perekonnast. Siin olles mõistad seda, kes on tegelikult sinu jaoks olulised ja kelle jaoks oled sina oluline. Kui palju tühjalt aega on kulutatud inimestele, kes ei vaevu isegi märkama su eemal olekut ning ei vaevu küsima, kas sul on kõik hästi. Elementaarne küsimus, kas pole. Siin aga küsivad isegi võõrad tänaval sinult seda, ei ole oluline, kui siiralt, kuid nad küsivad. Siin leiad sõpru isegi tänavalt, sest metroos olles õpid isegi lühikese sõidu ajal oma kõrvalistujat tundma. See ongi elu. Kohata siiralt, olla lahke ja soe. Lihtsalt inimene.

Lihtsalt inimene olla ei olegi nii kerge. Usun, et Eestis oskavad seda inimesed eriti vähe. Lihtsalt inimene ei hooli vaid oma vajadustest. Lihtsalt inimene märkab kõiki inimesi enda ümber. Lihtsalt inimene on midagi enamat, kui ühiskonna normid on ette lasunud. Lihtsalt inimene on inimene, kes täidab soojusega kogu ruumi ja nakatab sellega ka teisi. Ma olen saamas lihtsaks inimeseks ja see on hea tunne, see on lausa imeline tunne.