Täna küsin endalt, mida ma olen terve elu teinud?
Miks ma pole elanud elu, mida saab nimetada eluks?
Miks ma pole piisavalt palju nautinud?
Miks ma pole osanud lasta end kohelda hästi?
Miks ma pole teadnud, mis on õige elu?
Miks ma pole olnud õigete inimeste keskel?
Ma tean vastust. Sest muidu ei oskaks ega suudaks ma praegu tunda, et see ongi elu.
Ma tean, et kõigel on põhjus.
Kui ma poleks olnud valede inimeste keskel, ei oskaks ma praegu hinnata õigeid inimesi.
Kui ma oleks koguaeg elanud head elu ja olnud õnnelik ei teaks ma praegu, mis on õnn.
Kui ma poleks kõndinud seda rada, mis ma enne kõndisin poleks ma jõudnud siia.
Nüüd ma tean, et elus tuleb lasta teha enda jaoks head tundmata süümepiinu.
Tundmata piinlikust.
Tundmata kõhedust.
Lihtsalt lase endaga hästi käituda ja tunne, et sa väärid seda.
Ja sa vääridki.
Sa oled väärt parimat. Sina, mina ja meie.
Mitte ükski inimhing ei vääri halba kohtlemist.
Halba elu.
Või halbu tundeid.
Me väärime parimat ja me peame laskma enda ellu selle parima, mis paneb meie südame helisema.
Ainult nii saame olla õnnelikud.
Täisväärtuslikud.
Elada õiget elu.
Armastada ja olla armastatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar