Mille järgi sina endale kaaslase valid?

Mille järgi sina endale kaaslase valid? Kas sa vaatad esmalt välimust, kuulad oma sisetunnet või juhindud põnevuse otsingutele? Oled sa kindlaks määranud oma kaaslase tüübi või uued tutvused on sinu jaoks sama kerged, kui pühapäeval kaua magamine? Kas tänapäeva maailmas jälgime me raamatupoes vaid raamatukaasi, lugemata tagumiselt küljelt kokkuvõtet?

Mul oli üllatuslikult eile hetk, kus mul oli tõeliselt igav. Ma pidin kuskil olema, kus polnud võimalik minna ja olla mujal, ma olin kirjutanud nii palju artikleid, et enam aju ei töödanud ning mõtlesin, mida nüüd teha. Kuskilt avarustest tuli mulle meelde, et mul on ühes tutvumisportaalis  konto ja ma mõtlesin, et lähen vaatan, mis seal toimub. Sain üllatuse osaliseks- postkasti oli kogunenud palju kirju. Kirjad olid stiilis, kas tuled mulle naiseks, saame tuttavaks jne. Hetkeks muigasin selle idiootse netitutvuse süsteemi üle, kuid minus tekkis mingi hasart. Mõtlesin, et vaatan, mida sellel maailmal siis mulle pakkuda on. Nokkisin välja asjalikumad valikud ja hakkasin suhtlema, leidsin veel teisigi juurde. Korraga valdas mind kirjeldamatu ekstaas- nii palju tähelepanu, uusi tutvusi ja põnevaid inimesi, kas ma peaks tõesti seda virtuaalmaailma usaldama? Tahan kahelda.

Ma ei saa ka nentimata jätta seda, et interneti tutvumisportaali on kogunenud siiski inimesed, kes 1. otsivad endale kaaslast 2. otsivad seda välimuse järgi. Või ehk võiks ennast lohutada mõttega, et see on süütu maailm, kuhu on kokku saanud inimesed, kellel muidu pole aega kuskil käija ja tutvuda? Võta nüüd kinni, kus see tõde on ja võibolla polegi tõde. Äkki on vaja meil endal tõde leida. Igaljuhul ma võtsin riski, avanesin sellele maailmale ja leidsin uusi tutvusi. Ma ei pane kätt ette sellele maailmale, sest hetkeks ma tunnen, et on põnevad inimesed, kes huvituvad mu elust ja on sellest vaimustuses- tõsi, nad on siiski võõrad mulle.

Huvitaval kombel tutvun tihti peale vanemate meestega ning nendega just kellel  ka lapsed on. Kas mineviku saagaga inimestega on võimalik uus tulevik luua? Meil kõigil on tegelikult minevik, küsimus on vaid selles, millisel määral ja kui aktiivselt. Väga paljudel meestel, kellel on juba üks pere minevikus on raske luua uus pere. Nad võivad küll kinnitada sõnadega, et see pole probleemiks, kuid sa näed, et miski koguaeg takistab edasi liikumast. Kas selliseid mehi tuleks mõista, anda neile aega, olla kannatlik või kohe suhtuda asjasse mõistusega? Kas meestega saab sõber olla? Kehtib ju üldreegel, et ei. Juhul, kui naisel ja mehel on oma pere siis pole üldiselt probleemi, kuid teisel juhul, kas saab? Minul on sellega alati raskusi olnud, võibolla ma olen lihtsalt leidnud enda jaoks liiga atraktiivsed mehed.

Millal ma jõudsin üldse sinna etappi, kus julgen, suudan ja saan sellistest teemadest kirjutada? Hiljuti, siis kui sain aru, et minu minevikus tehtud valikud on olnud valed ja ma olen kandnud väääga vääga suuri roosasid prille. Roosad prillid on pannud mind nägema inimesi nendes värvides, mis olen tahtnud näha. Ma olen eksinud, ma olen teinud valesid valikuid ja olnud valede inimestega koos. Ma olen teinud endale haiget ja lasknud endale haiget teha. Olen tundnud nii vaimset, kui ka füüsilist vägivalda. Kuid, mis peamine- ma olen õppinud ja nüüd kuulen hädasignaale ja hoiatavaid märke. Tõsi, siiski ikka veel ma libastun meeste ees, kes on nii hurmavad, et ma lihtsalt ei taha näha, kui tühiselt ta minuga käitub. Mul on imeline võime silm kinni pigistada selle ees, mida ma näha ei taha, kuid võibolla oleks aeg hakata nägema laia plaani ja kõike seda, mida näha ei taha? Ma arvan küll.

Mis peamine, ma olen valmis, sest olen lõpuks lahti lasknud vanast, mis haiget tegi. Ma olen ületanud selle valu, kibestumise ja pettumuse. Olen avatud kõigele uuele ning parimale, mis elul mulle pakkuda on. See on hea tunne!

´´Inimestena me tahame armastada ja olla armastatud. Me igatseme tasakaalukat paarissuhet ning samas teame, et just paarissuhe võib meid teha üks hetk ülevoolavalt õnnelikuks ja teine hetk ääretult kurvaks. Mida täiskasvanumaks saame, seda rohkem hakkame mõistma, et paarissuhe on justkui omaette teadus ja tundmatu maastik, ning kes lõpuks sellel maastikul õnnelikult oma koha leiab, on medalit väärt.´´

Põhjus, miks enamik inimesi "õiget" partnerit otsides ebaõnnestuvad, on enesestmõistetavaks pidamine, et "õige" on see partner, kellega koos olles me ise endid muutma ei pea. Me otsime partnerit, kes kompenseeriks meie psühholoogia lahendamata aspektid, et võiksime tunda ennast terviklike ja õnnelikena ega peaks oma silmast palki otsima.
Näiteks, kui tunneme ennast üksikuna ja ebaturvaliselt, siis soovime alateadlikult leida partnerit, kes neid puudusi kompenseeriks ning meie elust üksinduse kõrvaldaks ja turvatunde tekitaks. Kui me tõesti niisuguse partneri leiaksime, siis võiks meil olla mugav elu, kuid selline partner ei sunniks meil oma psühholoogiat tervendama ning oleks seega takistuseks isiklikul arengul ja vaimsel kasvamisel.
- See more at: http://alkeemia.ee/artiklid/Too-oma-ellu-oige-partner/l-48/c-1382/#sthash.Q4HGAFNx.dpuf

Põhjus, miks enamik inimesi "õiget" partnerit otsides ebaõnnestuvad, on enesestmõistetavaks pidamine, et "õige" on see partner, kellega koos olles me ise endid muutma ei pea. Me otsime partnerit, kes kompenseeriks meie psühholoogia lahendamata aspektid, et võiksime tunda ennast terviklike ja õnnelikena ega peaks oma silmast palki otsima.
Näiteks, kui tunneme ennast üksikuna ja ebaturvaliselt, siis soovime alateadlikult leida partnerit, kes neid puudusi kompenseeriks ning meie elust üksinduse kõrvaldaks ja turvatunde tekitaks. Kui me tõesti niisuguse partneri leiaksime, siis võiks meil olla mugav elu, kuid selline partner ei sunniks meil oma psühholoogiat tervendama ning oleks seega takistuseks isiklikul arengul ja vaimsel kasvamisel.
- See more at: http://alkeemia.ee/artiklid/Too-oma-ellu-oige-partner/l-48/c-1382/#sthash.Q4HGAFNx.dpuf