Inimväärtused, rahulolu või raha?

Kui paljud teist saaksid tunnistada, et raha valitseb nende elu? Palju teil oleks vaja raha, et õnnelik olla? Mida te teeks, kui võidaksite Bingo Lotos täismängu? Kas te maksaksite ära oma võlad, ostaksite maja, koliksite välismaale või annetaksite selle kellegile, kes seda vajab ellu jäämiseks?

Mis paneb mind üldse kirjutama sellisest teemast- kirjeldamatu meelehärm selle üle, et on miski, millel on nii palju võimu. Selle mõju

võimsa raha asemel võiksid olla inimväärtused, tunded või inimesed ise.
 
Kust tuli see tüütu raha?

Lihtne vastus- kuskilt ta tuli ja juba kaua aega tagasi. Inimesed mõistsid, et raha on miski, millega on võimalik valitseda, võimutseda ning konkureerida. Ühesõnaga andis raha meile kõik võimalused. Kui minna ajas tagasi siis kunagi olid ju talongid, mille eest sai piima ja muud toitu. See oli karm aeg ja miski polnud nii kergesti kättesaadav. Võiks öelda, et nüüd elame justkui paradiisis, kuid oh ei! Elu läks edasi ja asjad muutusid. Mingi aeg läks elu kergemaks ja raha oli kergemini kättesaadav, küll aga töö eest. Raha saadi siis kas ausal teel või mitte ausal teel. Isegi vanasti, nagu ka praegu olid rikkamad need, kes valetasid või elasid ebaausalt. Kõige vaesem oli ja on inimene, kes tegi ausalt oma kätega palju tööd.

Mida on raha teinud meiega?

Kõike! Me saame tänu rahale endale ükskõik millist elu ja kõige kurvem- isegi inimesi osta. Tänu rahale saame pakkuda endale heaolu ja õnnetunnet. Kui meil on palju raha saame elada oma elu hommikust õhtuni nii, et meie ümber valitseb rikkus. Kuid, mis juhtub, kui meil on vähe raha? On kaks võimalust- kas inimene läheb lolliks või saab õnnelikuks!
Ma tean, millest ma kirjutan, sellepärast julgen ka seda teha. Ma olen alati soovinud, et mul oleks palju raha. Salamisi olen mõelnud, kuidas elada uhkes majas ning omada kalleid asju. Noh, et kõik oleks viimase peal. Et ma saaksin tänu suurtele summadele endale eratreeneri ning näha välja viimase peal tsikk. Ma olen enda arvates rüganud meeletut tööd, et hästi elada. Mis ma sellest saanud olen? Mitte midagi sellist, mida olen saanud tühjast rahakotist.
Asjaga ei saa minna muidugi äärmusesse. Kui meil on vaja siiski arved maksta, et vaimselt ellu jääda- siis see raha tuleb leida. Me vajame süüa ja riideid selga- see on elementaarne. Aga rohkem ju ei olegi vaja!
Kui paar kuud tagasi tegin kannapöörde elus ja tõmbasin uue valge lehe ette oli mul turjas paari tuhande eest laene ( mitte, et need mul ikka veel ei oleks ). Kuid ma olin vaimselt nii väsinud, et oleks olnud kaks võimalust- kas ma oleks hakanud sööma antidepressante ja edasi lolli tööd teinud ( need ka maksavad muide! ) või ma lõpetan selle näitemängu, tulen töölt ära ja vaatan kuidas hakkama saan. Ma valisin teise ehk õnnetunde ja vaesuse. Seega olen ehe näide sellest, et vaesus teeb õnnelikuks. Ma ei saa öelda, et ma oleks vaene, kuid mul ei ole üleliigset raha ja vahel pole seda üldse. Kuid mul ei teki sellest meeleheidet ega paanikat, mitte kunagi. Alati leidub mingi lahendus.

Seega kallid inimesed palun mõelge vahel, kas teie või raha valitseb teie elu. Kas teie elus on olulisem olla õnnelik või rikas.

Kas võib juhtuda, et ühel päeval on raha asendunud inimväärtuste ja inimeste endaga?

Sellel teemal oleks veel väga palju arutleda, kuid kuna homme hommikul tuleb ette võtta selline tore asi nagu raadiosse minek siis tänaseks lõpetan kirjutamise.

Ma ootan nii väga jõule.
Lenna- Seal kus jäljed kaovad maast