Kas valu on ainult meie mälus?

Kui mõtled hetkeks inimesele või sündmusele, mis tekitas sulle suurt valu aastaid tagasi siis millised tunded sind tabavad? Kas tunned, et valu oleks justkui värske kuju võtnud või oled selle valuga juba lõpparve teinud? Kui mõtlete inimesele, keda kunagi armastasite kas talle mõeldes tunnete armastust, viha või ükskõiksust? Kas on võimalik, et tundsid aastaid valet tunnet?

Olen hakanud mõistma, et valu on kinni meie peas mitte hinges. Me mäletame valu, seega see toimub meie peas, mitte südames. Ja ajaga valu kaob, tõesti- see kaob. Kui tunnete praegu valu siis teadke, et iga päeva möödudes jääb see valu kaugemale ning ühel päeval seda enam pole. Mõelge hetkeks mõnele valusale sündmusele, millised tunded esile kerkivad- valu, viha, hirm või tuimsus? Kõik need on inimlikud tunded, kuid tuleb õppida ja aru saada, kuhu nad on jäänud ja mida tunded meile öelda tahavad.
Avastasin, et olen aastaid tundnud valet tunnet. Olen uskunud, et olen armastanud, teadmata, mis tähendab üldse armastus. Roosad prillid ees olen näinud teist sellena, kes ta pole ja uskunud helesinist maailma. Isver, sellele on päris paha tagasi mõelda. Sa oled kellegile kinkinud armastuse tunded, kuid kogu see aeg on olnud pettus iseendale ning teisele... ma ei teagi mis. Kas nüüd sa tead, mis tähendab armastus? Kas oled mõistnud õppetundi, mis oli vaja omandada nende aastatega? Kas nüüd sa tead, kuidas ennast austada ja hinnata? Ei, ma ei tea neid vastuseid veel, kuid ma olen nendele lähedal, sest pidev enesega töö on suurim ülesanne minu jaoks ärgates ja magama jäädes. Võibolla ma tegelen isegi iseenda kallal töö tegemisega öösiti, unenägudes tundub see nii.
Kui teile on pea aasta aega valetatud, ära kasutatud, muudetud teid vaimselt ning füüsiliselt siis see paneb tegema enesega tööd ja asja analüüsima.

Mööduv nädal on olnud hullumeelne, ma pean endalt vabandust paluma, sest pole pidanud oma lubadust. Asusin ikkagi tööle kellegi alluvusse, kus on vaja olla nii nagu sulle öeldakse, see pole just mee lakkumine, kuid see on hetkel hädavajalik. Seega, kuna see olukord hetkel on mulle lihtsalt vajalik siis katsun selle muuta võimalikult meeldivaks ja midagi sellest õppida.

Igaljuhul minul on jõulud juba täiega südames, jõuluküünlad on aknal ja glögi käib igasse õhtusse. Iga pühapäev on mul tunne, et lihtsalt peatage see päev- ma tahan veel nautida, olla, iseendaga mõtteid puhastada ja väärtustada üksi oleku aega. Hea on see, et ma ei vaja enam kedagi. Ma ei vaja kinnisideena teist poolt enda kõrvale, et keegi oleks minuga. Mul on niivõrd hea iseendaga, et seda on raske kirjeldada. Viimasel ajal on nii palju uusi inimesi mu ellu tulnud, aga ma ei ole neid väga julgelt oma ellu lasknud. Ma isegi ei suuda anda oma aega, et teha üks lõuna või õhtul kokku saada. Küsin- milleks. Mul on päevad hommikust ööni täis tegemist ja üksikud päevad, mis on- need on täielikult iseeendale. Mul ei ole aega ning paljudel on seda raske mõista. Telefoni otsas ohatakse raskelt- sul on ju koguaeg tegemist, sul pole aega. Minu vastus on sellele olnud alati, kui vaja leiab alati aega, aga mulle ei meeldi lihtsalt elu käest lasta. Muidugi on hea lihtsalt olla, imeline, kuid see on veel nauditavam, kui seda aega on vähe.

Ma ei tea kedagi, kes oleks kaugele jõudnud, kuid see oleks lihtsalt tulnud. Kuhugile jõudmine nõuab VÄGA palju tööd ja seda tööd on vaja teha. Kui ma tean, et aastate pärast tahan olla kuskil siis hingangi selle nimel, et seal olla ja kui vaja  väärtustan kogu aja sellele. Ma tean neid pisaraid, kui oled jõudnud sinna, kus oled tahtnud. Seda imelist tunnet, kui su unistused ongi sinu ees ja sul jääb vaid üle neist kinni haarata. Võibolla minu hõivatud elustiil tähendab seda, et mul on paganama suured unistused.

Mul on viimasel ajal nii suured tiivad kasvanud, mis sunnivad mind lendama väga kaugele, riskima ja tegema seda, mis vaja. Minu mõtted on täidetud täiesti hullumeelsetest mõtetest, mida elus sooviks kogeda ja kohtades, kus ära käija. Alanud on uus aeg, vapustav aeg.

Ma ei vaja teist inimest, et end hästi tunda. Ma ei vaja kedagi selleks, et mind armastataks. Mul ei ole vaja kõrvale teist inimest, kes minus tekitaks vajaliku tunde. Ma vajan ennast ja enese täit usaldust enda ja maailma vastu. Ma vajan ennast, oma unistusi, tahtejõudu ja soovi täita oma soove.

Lõpuks ometi on kõik valikud minu käes. Sind austatakse siis, kui austad ennast ja ütled vahel ka EI.