....muinasjutt, mis ema õhtuti meile luges

Lapsena oleme nii õrnad ja nõtked. Lendame kergelt ja mänguliselt nagu värvilised liblikad. Suureks saades tulevad müürid. Meie ümber hakkab tekkima nii palju seinu. Alles suureks saades mõistame viga, kui meile õpetati lapsena, et ainult nõrgad nutavad või imelikud naeravad koguaeg. Hakkame oma tundeid varjama. Kui meil on valus kardame nutta. Kui istume depressiooniga kodus valetame, et oleme gripiga haiguslehel. Kui tunneme tõeliselt õnne kardame, et seda väljendades juhtub kohe midagi halba.

Lapsena usume, et me hakkame suureks saades päriselt armastama. Usume, et leiame printsi või printsessi ja sünnitame veel ilusamad lapsed. Usume unistustesse ja usume uskumustesse. Me usume. Suureks saades taipame, et see kõik oli ilus lõik muinasjutust, mida ema voodi kõrval ette luges õhtuti. Mõistame, et tegelikult me ei teagi, mis või kes on armastus. Ühel hetkel taipame, et polegi kunagi armastanud. Me ei tea, mis on armastus. Vahel küsime, kes on need inimesed meie elus.

Suureks saades oleme unustanud need unistused, mis olid lapsena. Kes soovis saada tuletõrjujaks, kes õpetajaks. Nüüd aga teeme liinitööd ning mõtleme, kuhu kadusid meie unistused. Miks me ei julge enam unistada ja neid ellu viia? Mida me kardame? Keda? Mis juhtub, kui astume välja mugavustsoonist ja teeme midagi teistmoodi? Kui ühel päeval muudame oma elu rohkem, kui mõni teine seda teeks tekib uudne tunne. Kehas hakkavad rakud uuesti elama ja kehas hakkab jälle veri liikuma. Meis on jälle kirg, põnevus, ootus, lootus ja usk. Me tahame minna õhtul magama, et ärgata uuesti uuel imelisel päeval. Me ärkame, et elada, avastada, minna, õppida, kogeda, kukkuda ja tõusta, armastada.

Hakkame otsima, mis või kes on armastus. Kus see peidus on ja kuidas see käib. Kuidas armastada end tingimusteta, mitte kunagi end hukka mõistmata. Mitte kunagi endale liiga tegemata. End austada, igas valikus ja otsuses. Mõelda enda heaolule. Olla parim versioon endast, iga päev. Otsime, kuidas teisi armastada. Kuidas leppida kellegi plusside ja miinustega. Kuidas armastada ausalt ja avatult. Avada kellegile oma südameuks ning see keegi sisse lasta. Kuidas armastada?

Ühel hetkel kõik muutus või muutub. Meil ei ole enam aega mängida. Me ei saa enam lapse kombel kulgeda hommikust õhtusse. Meil ei ole aega. Kuhu meil nii kiire on? Miks meil nii kiire on? Kust ja kuidas saada juurde aega? Aega, et märgata. Aega, et olla. Aega, et armastada. Aega, et hoolida.

Väljas on nii karge õhk. Teeb pea selgeks. Võibolla teeb, võibolla ei tee.