Olevik on miski, mis on meie kõigi jaoks justkui kättesaamatu unistus. Ma olen uskunud ja usun, et kättesaamatuid unistusi ei ole. Paraku mulle tundub, et inimesed igatsevad üha rohkem oma ellu olevikus viibimist, kuid ei oska seda luua. Ka mina ei oska. Olevik on mõne jaoks justkui unistuste auto, mida ta ihaldab päevast-päeva, tehes selle nimel tööd, kuid jäädes ikkagi sellest ilma.
Kui mõtled oma elule tagasi siis kui palju on olnud neid hetki, kus oled viinud täielikult olevikus? Oled ärganud hommikul muretsemata, mis sind tööl ees ootab? Tööl olles mõtlemata sellele, mida õhtusöögiks valmistada või kuidas leida aega iseendale? Magama minnes jätnud muretsemata, kuidas rohkem teenida või parem töökoht saada? Me elame koguaeg tulevikus, sest me soovime midagi paremat. Meid valdab pidev rahulolematus, sest me ei suuda olla praeguses hetkes. Kui me õpiksime olema siin ja praegu ei oleks meil muresid.
Kui ma kogesin koolitust, mis tõi mind vaimsele teele sain sealt ühe oluliseima tõe enda jaoks.
Küsi endalt, mis on sinu probleem praegu?
Sa mõistad, et praegu sul probleeme ei ole.
Kõik sinu probleemid on seotud mineviku või tulevikuga.
Minevikus on asju, mis jäid tegemata või olukordi, mis tegid haiget.
Tulevikus on mure.
Kui sul praegu probleemi pole siis kas probleem on üldse olemas?
Mõnel hetkel, kui koorem muutub raskeks on tark endalt neid küsimusi küsida ning mõista, et praegune hetk on ideaalne elamiseks, kogemiseks, tunnetamiseks ja armastamiseks. Praeguses hetkes on kõik õige ja täpselt nii nagu olema peab. Miks me siis loome endale koormat mõeldes minevikule ja tulevikule?
Ka mina õpin seda hetkel. Ma olen suur ajagraafikute koostaja. Mul on vahel kuu aega oma aeg planeeritud, et kõik klapiks. Kuna mul on kaks töökohta ning kool siis on see suur aja jagamine. Ja nii ma siis elan. Hommikul mõtlen, kuidas leida tänases päevas ka enda jaoks aega ning õhtul mõtlen kuidas homme aega võita. Ning siis ma mõistan, et see on nii väsitav. Nii väsitav on koguaeg mõelda ning mitte midagi ära teha. Ma märkan, et mida rohkem ma planeerin oma tulevikku või analüüsin olnud mineviku seda rohkem ma kaotan praegust hetke. Kõik kaob käest, kaob hetke ilu ning võimalus kogeda seda siin ja praegu.
Mul ei ole õpetusi, kuidas jõuda praegusse hetke ning elada olevikus. Ma töötan selle kallal, proovin, katsetan, loen ja loodan, et ühel päeval oskan olla, hingata, armastada, nutta, naerda ja kogeda vaid praegust hetke.
Soovin sulle ilusat hetke siin olevikus, siin ja praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar