Tühjusega sõbraks

Ma sain sõbraks tühjusega.

Ma hakkasin uskuma, et ta ei ole mu vaenlane.

Ei tekita minus üksindust, hirmu, paanikat, ärevust. Ta on mu sõber ning ta on millekski hea.

Ta loob minusse rahu ja selguse.
Ma mõistsin, et ma olin tundnud hirmu tühjuse eest.
Ma täitsin pidevalt elu millegigi, et mitte tunda hirmu.
Ärevust ja paanikat.
See oli vale hirm.
Ma austan ja pühitsen tühjust oma elus.
Ma valitsen oma elu ning valin, kelle oma hingeavarustesse lasen ja kelle ei.

See on nii hea tunne.

Olla sõber tühjuse ja üksindusega.

Olla nii suur sõber iseendaga, et kunagi pole hirmu üksi olla.
Mitte kunagi enam.