teisipäev, 12. november 2013

Mis on headus ja mis on igatsus?

Täna, praegusel hetkel on minu sees nii palju, et võtan kaks teemat korraga käsile.

Headus...

Eile, kui minu jaoks oli jälle täielik sinine esmaspäev lebasin ma paksu teki all. Ma olin lihtsalt totaalselt ämbris oma päevaga- liiga kaua magamine, vajalike asjade mitte tegemine ja igale poole hilinemine. Lõpuks andsin alla võitluses sõnaga PEAB ja läksin reisima oma maailma. Otsustasin, et nendel jõuludel, kui olen jälle üksi saadan oma armastuse laia maailma. Läksin kolasin paberipoodides ja kangapoodides. Ma viibisin kuskil nii eemal, et poest ära kõndides ma isegi ei mäletanud ostu ennast ega inimesi poes. Tulin koju ja hakkasin armastussõnumitega jõulukaarte tegema. Mõttes kulges veel idee teha heade soovide purke, see oleks justkui kuhjaga armastuse kinkimine jõuludeks. Lõpuks pidin siiski tõdema, et mingi tõbi võtab minust võimust ja suundusin sooja teki alla.


Kui olin osa beebitekist valmis heegeldanud sundis miski arvutit haarama. Otsustasin, et soovin hakata tegema koostööd HEADE INIMESTEGA. Nende inimestega, kellel pole raske loovutada oma viimne paluke abivajajale. Neile, kes kingivad teineteisele ühe kallistuse päevas. Need inimesed, kes soovivad anda ja olla. Pusisin, mis ma pusisin ning jõudsin lehele help.ee. Ja ma kadusin täielikult sinna headusemaailma.
Vaatasin videot, kuidas üks mees lõunamaal, seal kus pole elementaarsetki olemas rajas lastele kooli! Tõesõna ta tegi seda viimsetest asjadest ja annetustest, lastel polnud isegi raamatuid õppimiseks, kuid tema näost kiirgas nii suur soov anda, et see lõi ka minu südame helisema.



Mis oleks, kui meil kõigil oleks südames soov teha head. See pole midagi sellist, mida saaks teha  käsu peale, kuid kui meie riigi kõrgemad isad suudaksid inimestesse süstida HEA TEGEMIST siis oleks maailm palju soojem paik.

Ma ei saaks öelda, et see headus mind terveks ravis, kuid miski loksus hinges rohkem paika küll.

Asi ei ole üldse jõulude lähenemises vaid maailmas endas. Ma loodan, et iga inimene võtab korraks hetke ja mõtestab enda sees lahti HEADUSE mõiste. Kas headus on tema jaoks hea olemine või head tegemine. Või on see mõlemat? Inimkond peab avama silmad ning märkama ümber olevaid inimesi, abivajajaid ning iseennast!

Inimene, kes ütleb sulle, et temaga on kõik hästi ja naeratab seejuures võib hinges nutta valusalt ning abi vajada. Inimene, kes teeb alalõpmata tööd võib tegelikult vajada oma ellu midagi muud ning peita kurbust töö taha. Need maskid, millega inimesed tänaval kõnnivad ei pruugi olla tõde.





Igatsus...

Mis on igatsus? On see tunne, et sa soovid kedagi enda kõrvale? On see teadmine, et teda pole siin? Kas igatsus võib matta sind enda alla ja muuta teovõimetuks.
Usun, et me kõik igatseme midagi või kedagi päevast päeva. Kuid kas on tark igatseda kedagi, kellel sinu igatsusest on ükskõik?
Mis on kõige hullemad asjad, mis inimesed on igatsusest teinud? Need kuulsad muusikud, kes on loonud hullumeelseid teoseid igatsedes oma armsamat või olles kurvad.
Kunstnikud, kes maalivad maale üksindusest.
Järelikult polegi see igatsus ja üksindus ainult negatiivse ja kurva mõjuga. Igatsusest ja üksindusest võib luua midagi enneolematut, kui panna see enda kasuks tööle- hakata seda nautima ning teda tundma õppida. Saada sõbraks igatsusega ning mõista, et ta ei taha sulle halba teha.

Kas igatsus on lihtsalt üks põhjus, et midagi on alati puudu? Sa oled õnnelik ja edukas oma igapäevastes tegemises, kuid õhtul leiad ikka end puhkamas tühjas kodus. Kõike ei saagi korraga ja nii see olema peabki. Sa ei saa soovida armastust, kui seda pole. Samuti ei ole võimalik kedagi panna end armastama. Kuid inimene pole loodud üksi olema. Juba inimese loomisest on inimene olnud karjas ja teistega koos. Võibolla on siis juba ürgajast paika pandud see, et üksiolek valmistab inimesele piina? Mingis koguses on see hädavajalik, kuid midagi ei saa elus liiga palju olla.



Su hingust toas veel tundagi ju võib
su pilk, su naer ja huuled
kõik reaalne näib, ruum saab valgust täis
ja käed, me käed on kokku põimund taas

Suur purpurleek lööb loitma äkki toa
siis kaob ja vaob me hinge
su huulte joon nii kiirelt tuksleb
soov - aeg veel viivuks peatu

Laul, see vana iidne laul
kord laulmata mul jäi
laul, armastuse laul
nüüd heliseda võib - sest laul ...
on sinust vaid,
mu soontes voolab mälestuste vein - mu vein sa -
las sama viis sul saadab kaugelt tervisi ka siis
kui taas su kõrval pole jälle mind

Sind kõikjal näen, kui viirastus on ees
su käed, su hääl ja juuksed
siin võõras toas on tühjaks joodud klaas
ja seintel varjud suured

Mu pulss nii kiirelt lööb
tundes sõrmede all su hõõguvat keha
ma näen su võbelevaid silmi
ja ma suudlen neid - mu neid



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar