pühapäev, 19. jaanuar 2014

Haara oma elu enda kätesse



Seljataga on imeilus ja tegus nädal, vanu asju on lõpetatud, võlgu klaaritud ja uusi alustatud- premeerin end selle kauni pühapäeva ja kohvitassiga.

Ma veendun iga päevaga üha-enam ja enam, et me ise oleme oma õnnesepad ning elu loojad. Kui ma olen varasemalt üritanud otsida ja leida põhjuseid, miks olla kurb või masenduses- mul ei ole väga palju sõbrannasid, liiga palju võlgu on vaja tasuda, liiga vähe jõuan tehtud jnejne siis sellel nädalal olen sellisele mõtlemisele kriipsu peale tõmmanud. Nüüd võin öelda, et olen oma elu võtnud enda kätesse ning seda täielikult valitsema hakanud luues endale igapäevaga ilusamat tänast ja veel paremat homset.


Elu on meie peegel ja sinu valik on see, mida peegeldada.

Ma olin ennegi kuulnud sellest peegli efektist- mida maailmasse saadad, seda ka saad. Ma ei uskunud või ei osanud sellesse siiski lõpuni uskuda. Püüdes oma ellu kujundada peegliefekti momente olen ka selle toimes enam, kui veendunud. Ühel päeval, kui lõpetasin oma eelmise postituse sellest, kuidas ma olen lõpetanud kõik asjad ja suhted oma elus, mis ei vii kuskile, lõpetasin endas ka veel need viimased ebaveendumused, et ma sellega toime ei tule. Ma haarasingi oma elu enda kätesse!

Hakkasin päev-päevalt looma oma tuleviku ja iga hetk laduma uut telliskivi maja vundamenti, kus pensionipõlves tahan päikese käes lesida. Mõistsin, et sel hetkel, kui inimesed tunnevad, et enam ei jaksa, motivatsioon on otsas ja enam ei tea, kuidas edasi on nad alles teelahkme alguses. Sellel raskel hetkel on vaja sul tegelikuses tunnistada, et kogu see jõuvaru, mida sa vajad on SINU SEES olemas, aga miski lihtsalt varjutab seda- sinu tunded, mõistus või miski/keegi muu.


Ära lase end lõhkuda sellel, mida sa ei ole väärt.

Kas oled vahel tundnud, et su elus on midagi, mis justkui ei kuulu sinu ellu lõhkudes ja väsitades sind, aga ta ikkagi eksisteerib? Lugesin hiljuti ühte artiklit, kuidas inimesed teevad suure vea otsides kellegi enda ellu ja lastes ta sinna, kui tegelikuses ise on inimene katki ja poolik. Olles sellises seisus tõmbad sa enda kõrvale alateadvuslikult samasuguse inimese, hakates teineteise puudujääke lappima ei tule sellest armastust ega ka midagi muud. See ei kehti vaid suhete puhul. Kui tunned, et teed täiesti vale tööd, tuleb läbi mõelda- äkki on kuskil miski parem sind ootamas. Olen kohanud palju inimesi, kes ütlevad, et vihkavad lausa oma tööd, nad teevad tööd longus suunurkadega ning neist ei kiirga grammigi sära. Miks sa seda teed endale kallis inimene?
Ma olen endale selgeks teinud uue tehnika- kui tunned, et pott on kaaneni täiesti mõtetut pahna täis ja miski pole korras, kuid SA EI JULGE teha suurt sammu- riskida, võibolla kaotada, kuid ehk võita siis KUJUTA ETTE, MÕTLE hetkeks, et sul ongi vaid ÜKS elu, kuidas sa tahad seda elada? Kui kassile on antud üheksa elu siis meile vaid üks. Ega kassil suurt vahet polegi, ta magaks ja sööks need 9 elu nagunii maha, kuid meile INIMESTELE on antud võime õppida, unistada, areneda, proovida, riskida, kaotada, võita, armastada, USKUDA- kas sa kasutad neid võimeid ja oskusi piisavalt?


Mida räägib sinu sisetunne?

Ma olen alati olnud koostöös oma sisetundega- isegi, kui ta tahab mind vahel petta ja vingerpussi mängida. Tegelikult on ta teinud alati õigeid valikuid. Kui ma pole teda kuulanud, sest mõistus või süda räägib temast kõvemini siis aja möödudes näen ma siiski, et sisetunne ei reetnud mind. Kas sina kuulad oma sisetunnet, kas sa üldse kuuled seda?

Ainus, mis sa saad teha tänasel kaunil pühapäeval on NAERATADA ja uskuda IMEDESSE. Tee endale üks hea kohvi ning imetle kaunist loodust. Mulle särab vastu aknast sinine taevas ja lumised puud, minust on saanud elunautleja, kas sina tahad ka selleks saada? Kui rahul sa oled oma eluga praegu ja mida sa sooviksid muuta? Kas sa oskad tõrjuda negatiivsust oma elus?


Ikka sooja armastusega,
Tuuli

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar